Kehra turu tulevik on ebaselge

2536

Omandiküsimustesse takerdunud Kehra keskuses asuvat turuplatsi võib ähvardada sulgemine.

Turuplatsil kauplevate müügipunktide ning -putkade omanikest on paljud seal äri ajanud üle 10 aasta.

Tänasel päeval tegutseb kuus kioskit, koos palgatöölistega on kauplemisega ametis kokku 11 inimest.

Kauplejate sõnul on ka varasemad aastad toonud ette olukordi, kus nende tegevust on üritatud piirata, ent käes­­­oleva aasta jaanuaris levisid nende kõrvu kuuldused, et tulevikus ootab kõiki putkasid suure tõenäosusega ees sulgemine. Ärevust ei võtnud kaupmeeste jaoks oluliselt maha ka kohtumine vallaesindajatega mõni kuu tagasi. Asjaosalised said seal siiski oma seisukohti selgitada.

FIEna töötav Avo Kuusk on värsket sealiha Kehras müünud umbes 15 aastat. Lääne-Virumaalt, ASist Ruixi Mõis pärit toodanguga alustab pereettevõtet pidav mees neli korda nädalas poolest ööst sõitu Anija valla poole, et tuua kehrakateni värske kodumaine sealiha.

„Müüme lahtiselt, hea kvaliteediga kõike seda, mis ühe seatapu juures tekib: karbonaadist subproduktideni,” ütleb Avo Kuusk.

„Rasked majandustingimused on küll ostjaid pisut vähendanud, ent olulisel määral siiski mitte. Võib väita, et Kehra inimene on nõus kodumaise hea kauba eest ka pisut rohkem maksma.”

Avo Kuusk räägib, et osales talvel vallamajas toimunud ümarlaual ning tema arusaamist mööda on turuplatsi murede põhjuseks keerukas omandisuhe: „Nagu seal meile selgitati, jäi siinne müügi­­-plats pärast Kehra linna liitumist Anija vallaga riigi omandisse, nüüd taotleb Anija vald seda munitsipaalomandisse. Ehk siis maa-amet otsustab, kes saab turuplatsi haldajaks ning seejärel on uue omaniku otsustada, mida maaomandiga ette võetakse. Meil ei ole aga kindlust, et vald, kes suure tõenäosusega uueks omanikuks siiski saab, siin tänavakaubandusega jätkata soovib.“

Avo Kuuse lihaäri on kohaliku rahva jaoks ainuke lihakarn Kehras.

Kaubitsejad: „Palun andke informatsiooni.”
Tema kioski kõrval asub Raivo Kontuse toiduainete müügiga tegelev pisipood.

„Kui nüüd meie tegevusele soovitakse kätt ette panna, siis on see küll ebaõiglane, sest oleme siia juba teinud investeeringuid, mida kioskist enam kuhugi mujale paigutada ei saa. Nagu igalt toiduainete müüjalt, nii nõuab terviseamet ka meilt teatud tingimuste täitmist: peavad olema kraanikausid ning korralikud külmikud, oleme vahetanud aknad, rajanud uued põrandad,“ kõneleb Raivo Kontus.

Samas märgib ta, et ei näe võimalust, kuidas saaks turuplatsi tulevane omanik müügiputkade tegevust peatada.

„Üheski kehtivas dokumendis ei ole kirjas, et meie tegevus siin oleks kuidagi ajaliselt piiratud või peaks lõppema. Meie tegevuse aluseks on Kehra linnavalitsusest väljastatud tähtajatud kauplemisload,” kinnitab ta ning lisab, kui kuuldused probleemide kohta aasta alguses temani jõudsid, pöördus ta vallamajja, misjärel korraldati osapoolte vahel kohtumine ning selgitati olukorda.

„Muud kindlust sealt kohtumiselt ei saanud kui vaid seda, et oodake, niikaua, kuni see plats kuulub riigi tagavaramaa hulka, ei ole võimalik midagi teha. Samas on ka vihjeid, et me tegevus siiski ei meeldi – näiteks olevat müügipunktid koledad ning silma riivavad. Fakt on aga see, et ükski omanik ei võta ju olukorra parandamiseks ette uusi investeeringuid enne, kui pole kindlust tuleviku suhtes,“ kurdab Raivo Kontus.

Klassikaline turg ei sisalda putkamajandust
Anija abivallavanema Urmo Sitsi kinnitusel on vald tõepoolest esitanud turuplatsi munitsipaliseerimistaotluse maa-ametile ning loodetavasti saab see umbes poole aasta jooksul ka valla omandisse: „Munitsipaliseerida saame platsi aga koos seda läbiva väikese tänavaga ja kokkuvõttes transpordimaana. See teeb väga võimalikuks seal klassikalise turu säilimise tänavakaubandusena, hõlmaks vabaõhu müügiplatse ning -pinke.
On aga küsitav, kas massiivne putkamajandus selle tegevuse alla liigitub.”

Samas kinnitab Urmo Sitsi, et sotsiaalne nõudlus on olemas ka praegustele müügipunktidele ja sellega vallavalitsus kahtlemata ka arvestab, ent hetkel on äärmiselt keeruline prognoosida, mis platsist edasi saab.
„Ei saa eitada, et samamoodi, nagu on olemas jõude, kes soovivad seal kioskikaubanduse jätkumist, on olemas ka teistsuguseid arvamusi. Üks võimalikest lahendustest oleks näiteks korraliku turuhoone ehitamine.”

Selge on aga see, et ühist seisukohta, kes turuhoone ehituse investeeringu võiks enda kanda võtta, praegu ei ole. Abivallavanema sõnul oli uue turuhoone ehitamise teema jutuks ka vallaametnike ja turukauplejate ümarlauas, ent valmisolekut sellesse investeerida keegi üles ei näidanud.

„Kehras on ju ka olemas ILO turg ning käesoleval nädalal on meil plaanis kohtumine sealsete omanikega, et välja selgitada, kas ja millistel tingimustel oleks nemad valmis uue turuhoone ehitusse panustama. Seega kaalume kindlasti erinevaid võimalusi ning otsime probleemile lahendust,“ toob ta välja võimalikke arengusuundi.

Seniks peavad kioskikaubandusest lugu pidavad Anija valla inimesed aga lootma asjaolule, et rahva soosing näitaks tulevastele otsustajatele ise, kuivõrd olulised turuputkad elanikele on. Paljud neist kinnitavad, et on oma toetuse näitamiseks valmis algatama või liituma ka allkirjade kogumise kampaaniaga.

„Kinnitan veel kord, et seniks, kuni omandiküsimus pole lahenenud, ei toimu mingeid muudatusi ja seega ei ole praegu turukauplejatel  ärevuseks küll põhjust,” lubab abivallavanem Urmo Sitsi.

Eelmine artikkelVargus Kiviloo külas
Järgmine artikkelAugustis alustatakse Lilli küla seltsimaja ehitamist