
Kehra Raudteejaam MTÜ korraldas reedel, 27. mail 10. ajalookonverentsi, mis oli pühendatud 100 aasta möödumisele kohaliku tuletõrje loomisest. Kehra muuseumis toimunud konverentsi esimeses osas olid ettekanded nii Eesti kui Anija valla vabatahtlikest tuletõrjeühingutest. Pärastlõunal meenutas endine pealik Aivar Kari Kehra kutselise päästekomando esimest veerandsajandit ning esitles selle põhjal kirjutatud raamatut „Tuletõrjest eliitkomandoni“.
Sotsiaalmeedia ja ajalehe järjejutust raamatuni
Kui 2018. aastal lähenes Kehra päästekomando 25. aastapäev, tuli toonasel pealikul Aivar Karil mõte panna sel puhul kirja komando ajalugu.
„Olin ainus, kes oli Kehra komandos olnud kõik need aastad, ja hakkasin tasapisi kirjutama. Komando lugu ilmus 2018. aasta lõpust kuni 2019. aasta alguseni järjejutuna Facebookis ja Sõnumitoojas,“ ütles Aivar Kari.
MTÜ Kehra Raudteejaam ja Päästeliidu koostöös välja antud raamatus on ohtralt fotosid ning põhjalik ülevaade 1. veebruaril 1994. aasta asutatud kutselise päästekomando kirevast ajaloost. Lugeda saab, kuidas Kehra gaasikontoris alustanud komando jäi vahepeal peavarjuta ning mehed pidid pead-jalad koos töötama tehase päästedepoos enne, kui saadi Kooli tänaval uued ruumid.
Põhjalik kokkuvõtte on sellest, kuidas 1996. aastal hakkasid maakonna päästjad protestima Harjumaa Päästeteenistuse uue direktori juhtimisstiili vastu, oli töölt lahkumisi, vallandamisi ja kohtuskäike. Samuti saab lugeda, kuidas Kehra komando praegune hoone sai järk-järgult garaaži ning korralikud olmeruumid. Aivar Kari kirjeldab ka, kuidas mehed esialgu ise tuletõrjemasinaid ehitasid, ning seda, kuidas Kehra komando jõudis Eesti Eliitkomando tiitlini.
Kehra komando loo raamatuna ilmutamise idee pakkus Eesti Tuletõrjemuuseumi juht Ivo Paulus. Endine komandopealik tunnistas, et temal läks ettepanek esialgu ühest kõrvast sisse, teisest välja, kuni eelmise aasta lõpus teatas Kehra Raudteejaama juht Anne Oruaas, et teeks raamatu.
Ivo Paulus rääkis, et juhtub harva, kui sotsiaalmeedias leidub midagi asjalikku ajalugu puudutavat: „Mul on olnud au ja rõõm olla tunnistaja, et sotsiaalmeedias järjejutuna avaldatust sünnib aukartustäratav ajalooline materjal.“
Anne Oruaas lausus, et oli järjejuttu Kehra komando ajaloo kohta lugenud Sõnumitoojast: „Kui Ivo Paulus selle raamatuna avaldamisest uuesti rääkis, leidsin, et sobib meile ideaalselt, sest meie MTÜ põhikirjas on ühe tegevusena ka trükiste avaldamine.“
Ta lisas, et raamatut toimetada oli väga huvitav ning palju materjali, millele Facebookis oli lingiga viidatud, sai ta Sõnumitoojast, kus 1996. ja 1997. aasta võimuvõitlused on väga hästi ja põnevalt dokumenteeritud: „Minu töö oli neist kõige olulisemad lõigud sulatada Aivar Kari kirjapanduga ühes tervikuks.“
Anne Oruaas rääkis ka, et lugu lugedes tekkis tal tõeline imetlus meeste vastu, kes Kehra komando on üles ehitanud: „Nad on tõepoolest teinud mitte millestki midagi. Väga põhjalikult on kirjeldatud, kuidas romust ehitati toimiv tuletõrjeauto.“
Kehra komando praegune pealik Jaanus Jaago sõnas, et teda huvitab Aivar Kari raamatus samuti eelkõige see, kui palju on päästjad ise komandot üles ehitanud.
„Mehed, kes nüüd komandodes töötavad, enam niiviisi masinaid ehitama ei pea. Meie tehnika käib teeninduses ja ülevaatustel. Vabatahtlikud peavad küll veel tehnikat ise ostma, hooldama, üleval pidama. Väga ootan aega, kui ka riik seda toetaks, et mehed saaksid sinna panustada vaid oma aega, mitte raha,“ märkis ta.
Tuletõrjemuuseumi juhi Ivo Pauluse kinnitusel on Eesti vabatahtlike tuletõrjeseltside ajalugu päris palju jäädvustatud, kuid Kehra päästekomando on kutselistest esimene, kelle ajalugu on raamatuna ilmunud. Raamatu „Tuletõrjest eliitkomandoni“ trükiarv on 200, raamatut saab osta Kehra muuseumist.

Sajand vabatahtlikku tuletõrjet
Kehra 10. ajalookonverentsi alguses mälestati leinaseisakuga hiljuti lahkunud koduloo-uurijat Ants Miidlat, kes oli MTÜ Kehra Raudteejaam üks asutajaid ja koostas kodukandi ajaloo kohta mitu raamatut.
Konverentsil osalenuid tervitanud Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev tõdes: „Kui öeldakse, et riigi tunnused on lipp, vapp, sõjavägi ja valitsus, siis tegelikult peab igal riigil olema ka tuletõrje.“
Esimeses ettekandes tegi Tuletõrjemuuseumi juht Ivo Paulus ülevaate Eesti tuletõrje ajaloost. Konverentsi peakorraldaja Anne Oruaas kõneles Kehra Vabatahtliku Tuletõrjeühingu loomisest ning selle juhist, Eesti Vabariigi algusaegadel Anija vallavanema ametit pidanud Johannes Kallangust. Kehra Vabatahtliku Tuletõrjeühingu loomiseks tegid kohalikud mehed August Bachfeldt, Johannes Kranfeldt (Johannes Kallang) ja Alfred Kranfeldt avalduse siseministrile. Ühing asutati 25. mail 1922 Kehra koolimajas. Paari aastaga oli ühingul 90 liiget, pärast valdade liitmist 1939. aastal kasvas liikmete arv üle 400.
„Meil on olnud traditsioon, et vallavanemad on olnud aktiivsed pritsinduse entusiastid,“ sõnas konverentsi moderaator Priit Raudkivi.
Kehra tselluloosi- ja paberikombinaadi vabatahtliku tuletõrje tegutsemisest Nõukogude ajal rääkis toona tehases ka vabatahtliku tuletõrjujana tegutsenud ning hilisem Kehra linnapea ja Anija vallavanem Jüri Lillsoo. Ta jutustas, kuidas kutselise komando puudumise tõttu said tehase vabatahtlikud väga palju väljakutseid kogu piirkonda, sageli tuli sõita metsatulekahjudele. Käidi ka tuletõrjevõistlustel, neljal korral võitsid tehase tuletõrjujad rajoonivõistlustel esikoha ja pääsesid üle-eestilisele võistlusele, kus Kehra meeste parim koht oli neljas.
Ka praegune vallavanem Riivo Noor on vabatahtlik päästja, kuulub 2008. aastal loodud Aegviidu Päästeseltsi. Konverentsil tutvustas Anija valla ainsat vabatahtlike päästjate ühendust Aegviidu Päästeseltsi liige Reimo Noor. Ta rääkis, et ühingu loomiseks oli eluline vajadus, 2006-2007 oli alevis mitu suurt põlengut ning peamiselt puumajadega Aegviitu jõudsid esimesed päästjad Aravetelt 23 minutiga.
„Muiati, et miks neid tukiloputajaid siia enam vaja,“ ütles Reimo Noor.
Tuletõrjeühing on olnud Aegviidus ka 1930ndail, seda tõestab juhuslikult leitud, 1937. aastast pärit kooliõuel tehtud foto, kus kohalik kooliõpetaja ja veel mõned inimesed pritsiga poseerivad.