MTÜ Kehra Raudteejaam korraldas konverentsi kolmandat korda.
Laupäeval, 25. augustil oli Kehras kolmandat korda ajalookonverents. Seekordseks teemaks oli valitud Kehra tehas. Konverentsi alguseks oli rahvamaja saal puupüsti rahvast täis, kokku 150 inimest, kellest suurem osa praegu või minevikus tehasega seotud.
Peakorraldaja Anne Oruaas ütles, et ei osanud nii suurt menu oodata, sest eelmistel aastatel on käinud 60 inimese ringis. Lisaks suurele publikuhulgale oli tänavu ka rekordarv esinejaid. Kokku tehti kaheksa ettekannet, mis puudutasid nii tehase minevikku kui tänapäeva.
Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi doktor Maie Pihlamägi rääkis majanduslikest oludest Eesti Vabariigis ja põhjustest, miks Kehra tehas 1938. aastal rajati.
Riik hakkas üles ehitama kriisidele vastupidavat kohalikel loodusvaradel baseeruvat tööstust. Kuna tselluloosi eest maksti maailmaturul kõrgemat hinda kui puidu eest ning Jägala jõgi sobis tööstuse jaoks, siis rajati tehas Kehrasse. Tselluloos sai või järel Eesti teiseks ekspordiartikliks, ületades puidu ekspordi.
Koduloouurija Ants Miidla andis ülevaate tehase ajaloost. 1938. aastal avas president Konstantin Päts pidulikult tehase, 1998. aastal avas president Lennart Meri pehmepaberi tsehhi.
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS keskkonnapeaspetsialist Maibrit Joona tegi ettekande Horizoni keskkonnakaitselisest tegevusest. Keskkonnaspetsialist Lea Jalukse ettevõttest ELLE OÜ tutvustas, kuidas tänapäeval mõõdetakse saasteainete hajumist välisõhus.
Liisi Taimre rääkis enda koostatud näitusest „Elu Kehra tehase korstna all“, mida saab vaadata rahvamajas.
Anne Oruaas kõneles Kehra tehase klubi ajaloost ning tutvustas seal tegutsenud ringe. Klubi alustas tegevust 1958. aastal ning oli aastakümneid Kehra seltsielu keskpunkt. 2003. aastast seisab hoone tühjana.
Kehra tehase endised peainsenerid Raul Kuutma ja Enno Lepmets, kes oli ka tehase direktor, meenutasid ametisoldud aega. Raul Kuutma jutustas, kuidas Hruštsovi „sula“ ajal sai tehasest eestikeelne ja -meelne ettevõte, kuhu tuli tööle palju noori spetsialiste. Enno Lepmets kõneles sellele järgnenud perioodist, mil Kehrast sai niiöelda migratsioonikatel.
Kehra tehase hais
Tehase keskkonnapeaspetsialist Maibrit Joona tutvustas tehnoloogiat, mida tehas on enam kui kümnekonna aasta jooksul kasutusele võtnud keskkonnasaaste vähendamiseks.
Välisõhu saaste vähendamisega alustati 1990ndate aastate lõpus, kui kütteõli katelde asemel hakkasid tööle maagaasi katlad. 2001. aastal paigaldati soodaregenereerimise katel, mis takistab tolmu ja väävelvesiniku sattumist õhku, tänu sellele vähenes halb lõhn, mis tehasest tuleb. 2008. aastal avati spetsiaalne katel halvalõhnaliste gaaside vähendamiseks ning möödunud aastal pandi paika tipptehnoloogial keedukatlad.
„Uute keedukateldega saime keskkonnasaaste oluliselt väiksemaks, see võrdub umbes 50 000 sõiduauto ära võtmisega teedelt,“ ütles Maibrit Joona selgituseks.
Vee saaste ja tarbimise vähendamiseks on tehas võtnud samuti 1990ndatest aastatest alates kasutusele erinevaid meetodeid. Viimasel paaril aastal on rajatud avariimahuti, et avarii korral ei satuks reostus vette, ehitati võre reovee kanalile – see puhastab veest suurema hõljumi.
„2011. aastast on Horizon kasutanud jahutusvee kogumise ja jahutamise tehnoloogiat, et vähendada värske vee tarbimist,“ rääkis Maibrit Joona.
Tuleviku kohta lausus ta, et Kehra prügilasse on jäätmete vedamine keelatud 2004. aastast ning tuleval aastal saab see lõplikult suletud ja kaetud.
Tehase saasteainete hajumist välisõhus uurib keskkonnauuringute ettevõte ELLE OÜ. Ettevõtte keskkonnaspetsialist Lea Jalukse selgitas, et ülevaate saamiseks õhus sisalduvatest saasteainetest kasutatakse hajumisarvutusprogrammi ADMS: „See näitab hetkelist heitkogust saasteallikast maksimaalse tootmisvõimsuse korral. Tulemus kajastub virtuaalsel hajumiskaardil. Arvesse on võetud saasteallika, väljuva gaasi ning metereoloogilised parameetrid.“
Ta näitas hajumiskaarti Kehra tehasest tuleva väävelvesiniku kohta viimastel aastatel: „See ei ületa lubatud piirmäära, millest alates muutub tervistkahjustavaks. Paraku on lõhna tundmise lävi madalam kui tervise kahjustamise lävi.“
