Kehra rehehoone toetajad ei lepi lammutamisega

2433

Ettepanekud on ehitada maja ümber turuhooneks või noorte­keskuseks.

Sõnumitooja toimetusega võtsid ühendust Anija vallavolikogu liige Kaarel Aruste ning Kehra linnaelanik Hannes Pikkel – endiselt Kehras asuva mõisa rehehoone küsimuses, Anija vallavolikogu 15. aprilli otsusega määrati see lammutamisele.

Kaarel Aruste peab volikogu otsust põhjendamatuks ning liigseks kiirustamiseks, sest hoone varisemisohtlikkus ei ole tõestatud. Ta selgitab, et ajaloo- ja muinsuskaitsespetsialisti Valdo Prausti hinnangul on sel ajalooline väärtus.

Hannes Pikkel: „Kohe, kui kuulsin volikogu säärasest otsusest, võtsin vallavanemaga ühendust ning selgitasin, et katsun igati otsuse elluviimist takistada, sest taolise ajaloolise hoone väärtust ei tohi niisama kergelt hävitada. Võtsin ühendust ka tunnustatud ajaloo- ning muinsuskaitse eksperdi Valdo Praustiga, kes lubas hoone kohta oma hinnangu anda.“

Kaarel Aruste lisab: „Kõige olulisem on, et ajaloolist väärtust omav hoone säiliks. Meil on välja pakkuda ideid, mida hoonega edasi teha ning kuidas seda hallata ja majandada. Õnneks võeti mõneks nädalaks aeg maha ning kallid lammutustööd peatati. Pärast volikogu otsust olukorraga koha peal tutvudes tekkis veendumus, et volikogu otsus oli vale – varisemisohtu ei ole. See süvenes veelgi, kui reheaida suhteliselt terveid sarikaid nägin.”

Kaarel Aruste kutsus kokku volikogu koalitsiooni, tegi ettepaneku reheaida lammutamine peatada ja vallarahvaga eelnevalt nõu pidada: „Kahjuks koalitsiooni koosolekul me reheaida lammutamise peatamise otsuseni veel ei jõudnud.”

Lisaks räägivad mehed, et lammutustöödeks plaanitud eelarve, rohkem kui 100 000 krooni, on nende meelest üle paisutatud.

„Arvestades hoone ümbermõõduks ümmarguselt võetuna umbes 130 meetrit ning seda, et graniitseina vajunud osa ei ole pikem kui 10 meetrit, siis ei kõla väited hoone suurtest kahjustustest kuigi tõsiseltvõetavana. Esimese päästetöö ehk hoonele korraliku katuse ehitamine ei läheks praeguste madalate ehitushindade juures rohkem maksma kui 160 000 krooni. Kui vald oli juba lammutamise eest nõus välja käima üle 100 000 krooni, siis ei oleks tõsise tahtmise juures hoone säilitamine ka kuigi võimatu ülesanne,” räägib Hannes Pikkel.

Kaarel Aruste ning Hannes Pikkeli sõnul poleks probleem ka hoone rekonstrueerimistöödele rahastajate ning  taastatud majale otstarbe leidmine. Kaarel Aruste arvates võiks majas olla turuhoone talukauba müümiseks, sest korralikku turgu on Kehrasse vaja. Kehra koos oma  kokkukasvanud küladega on ligi 4000 tarbijaga piirkonna arvestatavaim turg.

„Sellise turu olemasolu aitaks kaasa väiketootjate edasisele arengule kogu piirkonnas, annaks algtõuke nende paremale koostööle ja võimaluse vajadusel üheskoos koopereerudes suurematele  turgudele minekuks.”

„Olen valla noortega arutanud, et sellest saaks väga efektse ning pilkupüüdva noortekeskuse – huvitava ja omapärase vaba aja veetmise koha, kus tänu hoone suurele kubatuurile oleks näiteks võimalik ka filme näidata ning korraldada noortebändide esinemisi. MTÜna hallates on kindlasti võimalik erinevate projektide kaudu leida tegutsemiseks rahastusallikaid,” kõneleb Hannes Pikkel.

Kaarel Aruste sõnul on ka noortekeskus kindlasti parem idee kui lammutamine, ent turuhoone oleks majanduslikult kõige parem variant, selle majandamiseks võiks luua ühistu, mille rahastamise allikaid oleks kolm:  Anija ning miks mitte ka teised ümbruskonna vallad;  valla elanikud, kes sooviksid oma osakutega turuhoone ehitamisele kaasa aidata; ning piirkonna talupidajad, kes oma kaupa turul müüvad.

Anija abivallavanem Urmo Sitsi ütles, et kuna vallavalitsusele pole konkreetseid ettepanekuid laekunud, siis kuuldud juttude põhjal ei hakkaks ta teemat hetkel kommenteerima.


VALDO PRAUST: „Hoonet seob enam kui kolme sajandi pikkune ajalugu!”

„Kehra mõisa rehi on ajalooline ehitis, mida niisama asja-eest-teist-taga lammutada ei tohiks. Seda oleks mõtet stiilitundlikult rekonstrueerida, säilitades kõik olulise ja väärtusliku, peamiselt massiivsed maakivist seinad ja ka vanad gabariidid. Niisugusena saaks sellest hoonest teha veel palju väärtuslikku.