Keh­ra rah­va­ma­jas on näi­tus ma­ja aja­loost

28
Keh­ra rah­va­ma­ja aja­loost stendid koos­ta­nud AN­NE ORUAAS näi­tu­se ava­mi­sel. Fo­to El­vis Hru­pa

Möö­du­nud tei­si­päe­val, 5. ap­ril­lil ava­ti Keh­ra rah­va­ma­jas näi­tus ku­na­gi­se vil­jaai­da-kui­va­ti, prae­gu­se rah­va­ma­ja, aja­loost ning üle­vaa­de ma­jas toi­mu­nud kul­tuu­ri­te­ge­vu­sest. Näi­tu­se koos­tas MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam juht An­ne Oruaas, prin­di­tud ja raa­mi­tud sten­did ku­jun­das MTÜ lii­ge, Keh­ra güm­naa­siu­mi õpe­ta­ja An­ne Tan­ne.

Näi­tus oli mõel­dud Keh­ra rah­va­ma­ja hoo­ne val­mi­mi­se 110. aas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­seks, na­gu oli ka lau­päe­val, 9. ap­ril­lil rah­va­ma­jas toi­mu­nud kont­sert-õh­tu. Veel hil­jaae­gu ar­va­ti, et en­di­ne mõi­sa vil­ja­kui­va­ti ehi­ta­ti 1912. aas­tal. See aas­taarv on kir­jas ka rah­va­ma­ja uk­se ko­hal pui­dust tahv­lil.

„Tel­li­sin sel­le puu­töö­meist­rilt Ma­ti Kat­tailt kolm-ne­li aas­tat ta­ga­si. Ma­ja ehi­tu­saas­ta koh­ta kuul­sin An­ne Oruaa­salt, see aas­taarv on kir­jas ka raa­ma­tus „Keh­ra lood“,“ üt­les Ani­ja val­la kul­tuu­ri­kes­ku­se ju­ha­ta­ja El­vis Hru­pa.

An­ne Oruaas sel­gi­tas, aas­ta­küm­neid on tões­ti ar­va­tud, et Keh­ra mõi­sa vil­ja­kui­va­ti ehi­ta­ti 1912. aas­tal. Paar aas­tat ta­ga­si, kui kuns­tia­ja­loo­la­ne Ju­han Mais­te koos­tas raa­ma­tut „Ani­ja mõi­sa aja­lu­gu. Aa­del ja ta­lu­poeg“ te­gi ta ar­hii­vi­des põh­ja­lik­ku uu­ri­mis­tööd ning lei­dis joo­ni­se, mil­lelt sel­gub, et ha­rul­da­ne nel­ja­kor­ru­se­li­se tor­ni­ga vil­jaait-kui­va­ti val­mis kaks aas­tat hil­jem, 1914. aas­tal.

Rah­va­ma­ja ala­li­ne näi­tus
Rah­va­ma­jas ava­tud näi­tu­sel on kuus fo­to­de­ga il­lust­ree­ri­tud sten­di. Esi­me­sel on kir­jas ma­ja lu­gu, tei­sel üle­vaa­de Keh­ra selt­sie­lust 1900-1940, ka­hel järg­mi­sel sel­lest, kui­das prae­gu­ses rah­va­ma­jas te­gut­ses al­gu­ses Keh­ra te­ha­se, see­jä­rel sov­hoo­si klu­bi. Vii­ma­sed sten­did on ma­jas ka­hest kõi­ge kauem te­gut­se­nud kol­lek­tii­vi­dest – se­ga­koo­rist He­lin ja rah­va­teat­rist Keh­ra Nukk.

Keh­ra mõi­sa vil­jaai­da-kui­va­ti pro­jek­tee­ris Tal­lin­na reaal­koo­li ja muu­de suur­te pro­jek­ti­de­ga aja­luk­ku käi­nud Ees­ti üks esi­me­si kut­se­li­si ar­hi­tek­te, bal­ti­saks­la­ne Erich Ja­co­by, kes on tei­nud ka Keh­ra 1939. aas­tal val­mi­nud prae­gu­se algk­las­si­de ma­ja pro­jek­ti. Rah­va­ma­ja asub en­di­ses vil­ja­kui­va­tis 1936. aas­tast.

„1936. aas­tal tõs­ta­tas val­la­va­nem vo­li­ko­gus tee­ma, et selt­si­te­ge­vus on va­ja koo­li­ma­ja­dest väl­ja saa­da. Ani­jal pa­ku­ti selt­si­de­le prae­gu­seks kor­da teh­tud ai­ta, kuid selt­sid ei võt­nud ve­du. Keh­ras olid koo­li­ma­jas selt­si­te­ge­vu­seks nii keh­vad tin­gi­mu­sed, et kui selt­si­de­le pa­ku­ti mõi­sa kui­va­ti üle­mist kor­rust, olid nad nõus ja ko­li­sid sa­mal aas­tal sis­se,“ rää­kis An­ne Oruaas.

Mõi­sa esi­mest kor­rust ka­su­tas rii­gi­mõis siis veel kui­va­ti­na. Pä­rast sõ­da, 1945. aas­tal sai rah­va­ma­jast Keh­ra tsel­lu­loo­si­te­ha­se ame­tiü­hin­gu klu­bi: „Te­has oli läi­nud üle­lii­du­lis­se al­lu­vus­se ja nii suu­rel asu­tu­sel pi­di ole­ma ame­tiü­hin­gu klu­bi. Klu­bid olid sel ajal ju ideo­loo­giaa­su­tu­sed, seal teh­ti kul­tuu­ri, mis oli si­sult sot­sia­list­lik ja vor­milt rah­vus­lik. Suu­re­ma­te ak­tus­te ja kont­ser­ti­de jaoks ka­su­tas klu­bi­saa­li ka kool, sest koo­li­ma­ja saal oli ime­väi­ke. Klu­bis oli ka paik­ne ki­no.“

Ki­no­sean­si ajal, ree­del, 13. det­semb­ril 1957 läks kui­va­ti ki­no­sean­si ajal põ­le­ma ja põ­les ma­ha, al­les jäid vaid pak­sud ki­vi­müü­rid. Pä­rast se­da ehi­ta­ti te­ha­se­le lin­na kes­ke­le uus klu­bi, kui­va­ti müü­ri­de­le ra­ja­ti Keh­ra sov­hoo­si klu­bi. See val­mis 1959. aas­tal ja te­gut­ses ku­ni sov­hoo­si lõ­pu­ni. 1970. aas­tal te­gi sov­hoos klu­bi­le juur­dee­hi­tu­se. 1992. aas­tast on ku­na­gi­se vil­ja­kui­va­ti müü­ri­de va­hel rah­va­ma­ja.

„An­ne Oruaas on tei­nud suu­re töö ning nüüd on meil suu­re­pä­ra­sed sten­did, ku­hu on tal­le­ta­tud rah­va­ma­ja aja­lu­gu. Mai lõ­pu­ni on need näi­tu­se­saa­lis, siis ri­pu­ta­me tei­se­le kor­ru­se­le lau­lu­toa sein­te­le,“ üt­les El­vis Hru­pa.

Eelmine artikkelRaa­si­ku val­la ela­ni­kud kõn­di­sid kol­mest asu­last Pe­nin­gi­le
Järgmine artikkelSõnumitoojas 13. aprillil