„Meie uhkem eesmärk on, et Kehrast saaks Eesti paberipealinn,“ ütles esimese paberipäeva projektijuht TANEL VESKE.
Laupäeval, 9. augustil Kehra vana raudteejaama sees ja esisel toimunud paberipäeva korraldas MTÜ Kehra Raudteejaam. Paberipäeva kavas oli paberit tutvustav loeng, töötoad, kus õpetati paberist meisterdama erinevaid asju, ekskursioonid Kehra paberitehasesse ning õhtul sai välilaval esinenud ansambli Rulli Magneetik muusika saatel tantsida. Lastele viidi paberipäeval läbi spordi- ja osavusmänge, mis olid samuti seotud paberiga.
Paberipäeva korraldamise idee pakkus MTÜle Kehra Raudteejaam välja TTÜ tudeng, Kehra noormees Tanel Veske, kes on ise ka mittetulundusühingu liige.
„Tegelikult tuli see mõte minu emal, kes on samuti MTÜ liige ja suur käsitööhuviline. Kui ta rääkis sellest mulle, läks kohe korraldamiseks,“ sõnas Tanel Veske.
Tema ema, paberipäeva idee autor Henda Veske lisas: „Kehras ei toimu suvel peaaegu midagi. On vaid kodukandipäev, kuid ka see on rännanud küladesse. Mina arvan, et võiks ikkagi olla midagi, mille järgi Kehrat tuntaks. Kui näiteks Haapsalu on sallipealinn, Jõgeval tehakse küüslaugufestivale, miks siis ei võiks Kehra olla Eesti paberipealinn, seda enam, et Kehrat tuntakse ju peamiselt tehase järgi.“
MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse liige Anne Oruaas ütles, et paberipäeva hakati ette valmistama juba mullu detsembris ning kõik, keda kutsuti appi seda läbi viima, olid lahkesti nõus.
Paberist saab teha palju
Paberipäev algas ennelõunal loenguga vanas jaamahoones. Tartu Paberimuuseumi juhataja, paberikunstnik Anne Rudanovski tutvustas paberikunsti uusi suundi ning õpetas pisut ka kuulajaid – tema juhendamisel valmistati esimene paberist ehe ning pastapliiats.
„Väga lahe loeng oli,“ kiitis MTÜ Koostöökoda juht Lydia Kruusmann ning arvas, et kutsub Anne Rudanovski edaspidi ka Anijale koolitust tegema.
Järgmise viie tunni jooksul olid raudteejaama esisele platsile telkidesse ja katusealustesse üles seatud töötoad, kus kohalikud kunstiõpetajad ja käsitöömeistrid õpetasid, mida paberist on võimalik teha. Kehra kunstidekooli õpetaja Mare Villemsoo juures sai joonistada, tema kolleeg Sirje Voolmaa õpetas origamit ehk Jaapanist alguse saanud paberi voltimise kunsti. Soovijad said selgeks, kuidas teha paberist tulpe. Kohaliku käsitöömeistri Anu Mäeoru juhendamisel võis õppida tegema erinevast paberist kinkekotte ning neid kaunistama.
Kelly Kruusmann MTÜst Kunst Kohvris õpetas, kuidas meisterdada paberhelmeid. Ta rääkis, et paber on sõber olnud niikaua, kui end mäletab: „Sellega saab teha kõikvõimalikke imevigureid. Täna lõikame läikivast kriitpaberist, mida ei või põletada ning mis ei kõdune, ribad ja krutime neist värvilised paberhelmed, mida on võimalik paela otsa panna ja riputada ümber käe või kaela. Nii saame paberi eluiga oluliselt pikendada.“
Kõige keerulisemat ehk paberist korvi põimimist sai õppida harrastuskunstnik Jaan Kallasmäe juures. Ta teeb paberkorve viiendat aastat ning õppis selle selgeks nii, et lammutas laiali ühe laastukorvi.
„Mul lihtsalt on vaja kogu aeg midagi teha, muidu hakkab igav. Peale selle on mul krooniline reumatiit ning pean oma näppe kogu aeg liigutama, selleks on korvide tegemine ideaalne,“ jutustas ta.
Peamiselt valmistab Jaan Kallasmäe korve vanadest ajalehtedest, aga ka kohvipakkidest. Et korv saaks tugevam, võib selle peitsida ja lakkida. Ühe korvi tegemine võtab aega 3-4 tundi, kõige suurem töö on paberiribade ettevalmistamine. Paberkorvid on meistri kinnitusel väga tugevad, neisse võib kõike panna, kuigi väga palju kasutatakse neid sibulakorvidena.
Jaan Kallasmäe tegi laupäeval alles esimest korda Kehra tehase paberist korve: „Kehra paber on tugev, sellest on hea korve teha. Mulle on lihtsalt toodud nii palju vanu ajakirju ja kohvipakke ning tahan neid taaskasutada.“
Talvel jagas ta korvitegemise õpetust pensionäridele Kehra sotsiaalkeskuses ning õpetaks meelsasti veelgi, kuid seni pole huvilisi olnud: „Seetõttu ma ei uskunud, et see töötuba siin osutub nii populaarseks, õppijaid on olnud palju. Nüüd vist tuleb hakata koolitustel käima, Anija naised juba kutsusid enda juurde õpetama.“
Paberipäeval õppis Jaan Kallasmäe juures korvitegemist teiste hulgas ka Silvi Vraidi mälestuspingi autor Külli Kroon, kes ütles, et soovib ühe korvi algusest lõpuni valmis saada ning ka kõik ülejäänud töötoad läbi käia.
Järgmisel aastal jälle
Paberipäeva korraldamist toetasid rahaliselt kohaliku omaalgatuse programm, kultuurkapital, AS Horizon, Anija vald. Anne Oruaas kiitis, et palju oli vabatahtlikke abilisi. Peale õpetajate veel Kehra tehase töötajad Niina Hallik ja Triin Raspel, kes viisid huvilised tehasesse ekskursioonile. Soovijaid oli palju, kaks 25liikmelist gruppi said kiiresti täis.
„Kaitseliit andis meile kasutada ühe oma telgi, Silva Laupa teise. Velko AV töötajad tõid suure veetünni, et oleks võimalik käsi pesta. Päeva suursponsor on Kehra tehas, kust saime väga palju erinevat paberikraami,“ lausus Anne Oruaas.
Kuna augusti alguses on ümbruskonnas väga palju erisuguseid ettevõtmisi, arvas ta, et edaspidi võiks paberipäeva lükata Kehra paberitehase avamise aastapäeva ehk 25. augusti kanti.
Tanel Veske: „Esimestel aastatel on paberipäev väike ja kohalik sündmus, kuid olen veendunud, et meil on kõik võimalused kasvatada sellest üle Eesti tuntud ettevõtmine. Unistus on kujundada Kehrast Eesti paberipealinn.“
