Laupäeval, 13. augustil toimus Kehras kaheaastase vaheaja järel taas paberipäev, mis MTÜ Kehra Raudteejaam algatusel toimus esimest korda 2014. aastal. Kehra 5. paberipäev oli pühendatud raamatukogude aastale ning korraldasid Kehra Raudteejaam koos vallaraamatukoguga.
„Raamatukoguaasta puhul käib üle-eestiline ettevõtmine „Raamatukogu ratastel“, raamatukogud lähevad välja, sõidavad raamatukogubussid. Meie tulime oma raamatutega paberipäevale,“ ütlesid raamatukoguhoidjad Aita Tammeorg ja Kaire Kroon.
Kehra raamatukogu avas jama ees laenutuspunkti, raamatukogutöötajad korraldasid lastele raamatuteteemalisi võistlusi. Jaamaesisel platsil olid ka tänavusel paberipäeval töötoad ning osavusmängud lastele. Kõik osalenud said täita osalejakaardi, nende vahel loositi raamatuid.
Paberipäev kulmineerus traditsioonilise moesõuga, kevadel õpetaja Anne Tanne juhendamisel valminud paberist riideid tutvustasid Kehra gümnaasiumi 7. klassi õpilased. Tänavune teema oli muinasjututegelased, publiku eest käisid läbi nii Sipsik kui Lotte, kuid ka sookoll Shrek, Lumivalgeke, Buratino ja teised.
Kehra muuseumis esinesid Heli Laulustuudio lauljad ja Kehra Nukk. Anija valla raamatukogu direktor Anneli Allikas kõneles raamatukogust tänapäeval ja tulevikus. Neile, kelle tervislik seisund ei võimalda raamatukogu külastada, pakutakse koduteenindust. Kehra raamatukogul oli selliseid lugejaid eelmisel aastal 15 ning koduteenuseid kokku 118. Sügisel võetakse rahvusraamatukogu eestvedamisel kasutusele üle-eestiline veebiplatvorm, mille kaudu saab raamatuid tellida pakiautomaati või kulleriga koju, samuti on tulemas üle-eestiline riiklik e-raamatute laenutus.
Kehra muuseumi juht Anne Oruaas viis ekskursioonile kohtadesse, kus on raamatukogu asunud. Ta märkis, et ühegi võimu ajal pole raatsitud Kehra raamatukogule ehitada oma maja, ikka on pandud sinna, kus parasjagu ruumi.
Kui 1921 andis riik valdadele korralduse raamatukogude töö korraldamiseks, avas Anija lugemispunkt Kehra esimese laenutuspunkti jaamahoones. Seal laenutati raamatuid 1932. aastani, kui teiselpool raudteed asunud Kehra kooli juurde asutati raamatukogu. Raamatukogu pidas kooliõpetaja. Kui 1941. aasta 20. augustil põletasid venelased hoone maha, asutati uus raamatukogu 1939 valminud koolimajja. Kaks korda on raamatukogu kolitud esimese asukoha kõrvale, niinimetatud Soosalu majja, esimest korda oli seal alates 1945. aastast, kuid aasta pärast oli tehasel vaja ruumi punanurga jaoks. Lühikest aega oli raamatukogu Turu tänaval, seejärel raudteejaama kõrval asunud kolmekordses hoones, mis 1978. aastal põles. Raamatukogu oli selleks ajaks tagasi endises poemajas, millest sai kogule kõige pikemaajalisem kodu – seal laenutati raamatuid alates 1961. aastast üle 30 aasta. 1990ndate keskel koliti raamatukogu Lastetare lasteaia tühjaks jäänud ruumidesse ning praegusesse asukohta Anija vallamajaga sama katuse alla 2013. aastal.