Volikogu lubas Anija vallavalitsusel müüa Kehras asuva Lille elamupiirkonna, kuhu on kavandatud
27 eramut.
Anija vallavolikogu otsustas eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandada ühe tervikuna 8 vallale kuuluvat kinnistut, mille kogupindala on 66 457 ruutmeetrit. Tingimuseks seati, et Lille elamupiirkonna arendamine peab toimuma vastavalt 1993. aastal koostatud planeerimisprojektile. Toonase planeeringu kohaselt tuleb sinna rajada 27 elamumaa krunti, suurusega 1452-2596 ruutmeetrit.
Maa-alal asub 8 kinnistut, kuna 27st krundist 7 krunti mõõdeti 1993. aastal välja. Kehra alevivalitsusel oli plaan jagada krundid soovijaile, arvestati, et sinna asub elama kokku 110 inimest. Kruntide mõõtmine jäi pooleli, kuna sekkus riik ja hakkas mitmel pool ise elamukrunte müüma. Hiljem taotleti Kehra uus-asula tagune maa munitsipaalomandisse ning pärast Kehra linna ja Anija valla ühinemist 2002. aastal on Anija vallavalitsus püüdnud mitmel korral leida sinna arendajat, kes rajaks kommunikatsioonid ning hakkaks müüma elamukrunte. Huvilisi ei olnud.
Volikogu arutas kahel istungil
Anija praegune volikogu arutas elamumaa müüki esmakordselt novembris. Vallavalitsus oli esitanud eelnõu müüa Lille elamumaa kirjalikul enampakkumisel alghinnaga 30 000 eurot. Lisatud olid tingimused – näiteks, milliseid maju võib sinna ehitada, millised kommunikatsioonid on ostja kohustatud oma kulul välja ehitama. Valla kohustusena oli kirjas kruusakattega teedele tolmuvaba katte rajamine ja tänavavalgustuse rajamine.
Volikogus tekkis arutelu peamiselt selle üle, kas tuleks määrata tähtaeg, mis ajaks tuleb kommunikatsioonid ja majad valmis ehitada ning mis saab, kui ostja oma kohustusi ei täida.
„Võib juhtuda, et keegi ostab need kinnistud endale pensionsambaks ning vald ei saa edaspidi enam midagi teha,“ märkis volikogu esimees Jaanus Kalev.
Jüri Lillsoo pakkus, et lisada võiks enampakkumise tingimustesse kindla tähtaja, mille jooksul peab ostja hakkama elamuala arendama. Valla majandusteenistuse juht Toomas Reisi küsis, mis saab, kui ostja tähtajast kinni ei pea: „Kas võtame maa tagasi? Samas, kui arendaja on teinud juba kulutusi, peame need kinni maksma.“
Volikogu liikmeid soovisid, et vallavalitsus konsulteeriks juristidega ning uuriks ka teiste omavalitsuste analoogseid kogemusi.
Detsembriks koostas vallavalitsus uue eelnõu – võõrandada Lille elamumaa eelläbirääkimistega pakkumisel. Arendusjuht Ingeldrin Aug rääkis, et konsulteeriti Saue vallavalitsusega, kes elamumaid arendajaile müünud, ning seal arvati, et niisuguse uuselamuarenduse puhul on eelläbirääkimistega pakkumine mõistlik.
„Eelläbirääkimistega pakkumist kasutatakse üldiselt juhul, kui lisatingimused, mida tahetakse seada, on olulisemad vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest,“ sõnas ta.
Urmo Sitsi leidis, et eelnõu on liiga liberaalne, kuna selles pole alghinda, investeerimiskohustusi ja muid tingimusi: „Praegu on täiesti vabad läbirääkimised, ehk müüa võib ka ühe või null euroga.“
Ka Margus Nõlvak märkis – tingimused, millega läbirääkimistele minnakse, peaks kinnitama volikogu.
Arendusjuht vastas, et vallavalitsus ei soovinud enam varasemas eelnõus olnud enampakkumise tingimusi eelnõusse lisada, kuna tegu on eelläbirääkimiste pakkumisega ning huvilistega hakataksegi tingimuste osas läbirääkimisi pidama.
Vallavanem Arvi Karotam lisas: „Eesmärk on saada elamuarendus meie vallas lõpuks liikuma. Seda pole aastaid toimunud ning peame leidma võimalikult kiire ja tänapäevase protsessi, sest huvilisi on päris palju.“
Urmo Sitsi arvas, et tegu on pretsedendiga, mille tõttu võib tulevastel huvilistel olla vallale põhjendatud ootus: „Meil on plaanis veel kinnistuid arendada, sellepärast palun sellega tegeleda võimalikult põhjalikult ja tulevikku vaatavalt.“
Tiit Tammaru sõnas, et seda elamuala on püütud aastaid arendada: „Takistuseks on saanud, et oleme lati seadnud väga kõrgele, seadnud igasuguseid tingimusi ning arendajad on tagasi põrganud. Mina ei kardaks eelläbirääkimistega pakkumist.“
Volikogu otsustas teha vallavalitsusele ülesandeks korraldada Lille elamumaa võõrandamiseks eelläbirääkimistega pakkumine. Läbiräägitavad lisatingimused on ehituslikud tingimused, finantstagatise seadmine ning valla pädevuses olevate ülesannete täitmine.