Kehra kooli 34 õpilast koos õpetajatega rentisid esimestena Tamsalu raudteejaamast rattad, et käia kooli õppekäigul Puhta Vee Teemapargis.
Kehra koolimaja oli eelmisel neljapäeval tühi, sest õpilased olid Eesti eri paigus loodusklassi tundides. Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal rääkis, et KIKst on kool saanud kahel õppeaastal toetust loodushariduslike aktiivõppeprogrammide jaoks. Selleks õppeaastaks eraldati neile 9775 eurot, mille eest saavad kõik klassid käia kahel õppekäigul – sügisel ja kevadel. Projekti koostas Kaiti Kartusov, õppekäikude kava pani kokku huvijuht Eve Rohtla.
„Mina pakkusin välja, et loodusklassid on samal päeval ehk kõik 1.-12. klassini lähevad ühel ajal erinevatesse kohtadesse,“ sõnas direktor.
Sügisene loodusklass oli 22. septembril. Väiksemad klassid käisid sel päeval õppimas Aegviidu looduskeskuses ning Kõrvemaa suusa- ja matkakeskuses, suuremad muuseumites Tallinnas ja Tartus, Kohtla-Nõmme kaevanduspargis, Sagadi looduskoolis.
Teistest pisut erilisem oli 8. klasside loodusklass – nemad käisid koos klassiõpetajatega Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Puhta Vee Teemapargis, kuhu sõitsid Tamsalust jalgratastega.
„Meie mõne õpetajaga startisime Tallinnast kell 6, lapsed tulid Kehrast rongi peale hommikul pool seitse. Tund aega hiljem olime Tamsalus. Kuna olime esimesed, kes rentisid Tamsalu raudteejaamast jalgrattad, oli see ka sealse valla jaoks tähtis, meid tervitasid vallavanem ning kohal oli ka Virumaa Teataja ajakirjanik,“ rääkis Kaido Kreintaal.
Jalgrattad kuuluvad MTÜle Türi-Tamsalu Matkatee, kelle soov on kunagise Türi-Tamsalu raudteetammi arendamine matkateena. Kehra õpilased-õpetajad seda rada veel kasutada ei saanud, küll aga oli neil võimalus laenutada Puhta Vee Teemaparki jõudmiseks rattad. Tamsalust said nad 22 ratast, osad rattad võeti kodust kaasa, kõik poleks rongi mahtunud. Ühises kolonnis sõideti jaamast umbes 17 kilomeetri kaugusel asuvasse Puhta Vee Teemaparki, kus MTÜ Ökokratt tegi kolmetunnise loengu ning matkavormis õppe loodushoiust ja puhtast veest – kuidas tekib puhas põhjavesi ehk joogivesi, kuidas sõltub elu puhtast veest, millest sõltub vee kvaliteet.
„See, kui lapsed viiakse kusagile bussiga kohale, antakse neile tööleht ning tuleb rada läbi käia, on pigem ekskursioon. Hoopis parem ja õpetlikum kogemus on, kui saad ise rattaga minna ja kogeda loodusega vahetumat kontakti kui bussiaknast vaadates,“ ütles õpilastega kaasas olnud direktor.
Ta märkis, et kokku sõideti ratastega maha 46 kilomeetrit: „Lapsed olid lõpuks päris väsinud, tagasiteel jäid rongis magama, käsipallipoisid arvasid, et ei jõua sel päeval enam trenni minna, kuid nad kõik olid supertublid, ületasid end korralikult.“
Kehra kooli järgmine ühine loodusklassi päev on kevadel, juuni alguses. Kaido Kreintaal kinnitas, et taolise loodusklassi jätkamiseks taotletakse KIKist toetust ka tuleval aastal: „Kui ei saa, siis usun, et paneme selle ikkagi kooli õppekavva ja hakkame koos vallaga omal jõul tegema. Väljasõidud loodusesse on väga vajalikud ning tõsine alternatiiv senistele klassiekskursioonidele.“
