
„Midagi tuli teha, muidu oleks pandud peenraid rohima või marju korjama,“ ütles tehnoloogiaõpetaja Toomas Tanne oma 60. sünnipäeva eel, 8. oktoobril Kehra muuseumis eriliste rataste näituse avamisel.
Üheksa ratast, mida Toomas Tanne juubelinäitusel eksponeeritakse, on kõik tema enda tehtud. Esimene, mille ehitamist alustati koos sõbraga 2016. aasta suvel, on kokku pandud kahest üksteise otsa keevitatud nõukogudeaegse meestejalgratta raamist.
„Nägin kahekordset ratast esmakordselt samal aastal Tallinnas Kopli päevadel, sealt sain idee,“ sõnas Toomas Tanne.
Koplis nägi ta, kuidas kõrget ratast esitlenu sadulast maha hüppas, kuid mitte seda, kuidas sadulasse sai: „Tavalisele jalgrattale lähed peale ja hakkad pedaalima, selle ratta puhul kukud sadulasse ronides rattaga ümber. Minu esimene katsetus lõppes käed-jalad laiali naabri elupuuhekis. Teisel korral läks paremini. Selle rattaga tuleb sõitmist alustada nagu tõukerattaga, lükkad hoo üles, siis lähed sadulasse ja hakkad väntama.“
Sõitja on ratta seljas nii kõrgel, et tema nägemiseks tuleb kael taeva poole sirutada: „Sõita on tore, kõrgelt on kõigele hea vaatepilt. Kui sellega Kehra vahel väntasin, sõitis üks inimene autoga mööda, tuli välja ja pildistas.“
2017. aastal osales ta kõrge rattaga Järva-Jaanis kummaliste kulgurite killavooril ja sai 3. koha. Kui Jüri Ratas külastas peaministrina Kehra kooli, tehti Toomas Tanne erilise ratta juures koos pilti. Endine peaminister ratast ei katsetanud, küll aga on seda teinud spordireporter Kalev Kruus. Tema oli esialgu soovinud rattaga lihtsalt sotsiaalmeedia pildi jaoks poseerida, kuid juba sadulasse saades otsustas, et proovib ka sõita.
Väga pilkupüüdev on ka puidust jooksuratas, mille Toomas Tanne tegi 2020. aastal. Inspiratsiooni sai Eesti Jalgrattamuuseumist: „Tänapäeval näeme väga palju laste jooksurattaid, kuid jalgratta ajalugu algas just täiskasvanute jooksurattast.“
Pooleteise kuuga männipuidust ehitatud Harley Thomassonil on sõidumugavuse suurendamiseks õhkrehvid ja veeretakistuse vähendamiseks kasutatud jalgratta rummusid koos laagritega, need on rattasse nii osavalt ära peidetud, et välja ei paista. Kui ratas valmis, sõitis Toomas Tanne sellega Anija vallamaja juurde, ratast katsetas ka vallavanem Riivo Noor. Üllatavalt mugav, kommenteeris vallavanem toona.
Rataste ehitaja lemmik oma kollektsioonis on Chopper
Särtsukas ehk chopper-tüüpi jalgrattast ümber ehitatud elektriratas, mille leistang ehk juhtraud on tehtud kõrgemaks ja laiemaks. Jalgratta sadul on asendatud mootorratta IŽ 49 kummisadulaga, esiratas vahetatud suurema vastu. Rattal on elektrimootor, aku ja kompuuter.
„Kiiksuga“ on ka pealtnäha tavaline, kuid tagurpidi pööramisega ratas – kui keerata leistangi paremale, pöörab ratas vasakule ja vastupidi. Selle ehitamiseks ostis Toomas Tanne 10 euro eest sõidukõlbliku jalgratta: „Idee sain Laitse rallipargist tagurpidipööravalt autolt. Arvan, autoga on lihtsam, sel on neli ratast, jalgrattal on vaja ka tasakaalu hoida. Üks koolipoiss sai paar pedaalitiiru tehtud, aga ma ise ei ole sellega sõitmist selgeks saanud. Ehk peaks lisama abirattad ja siis hakkama õppima.“
Kummaliste rataste näitusel on veel tandem, mis on tavalisest tandemratast 60 sentimeetrit pikem, täiskasvanute tõukeratas, nõukaaegsest velotrenažöörist ehitatud trenažöör-mobiililaadija ning lapselastele tehtud talvetõuksid, mis on ümber ehitatud vanadest tõukeratastest ja plastiksuuskadest.