Keh­ra muu­seu­mis näi­da­tak­se omaaeg­se tun­tud et­te­võt­te too­dan­gut

822
Ko­du Keh­ra jaos­kon­na tun­tui­mad too­ted olid vär­vi­ki­re­va­te must­ri­te ja pil­ti­de­ga laua­li­nad ja kar­di­nad.

Näi­tu­sel „Ko­dust Ekar Trü­ki­ni“ on üle­vaa­de rah­va­töön­du­set­te­võt­te Ko­du 40 aas­tat ta­ga­si ava­tud Keh­ra jaos­kon­na te­ge­vu­sest.

Näi­tus on Keh­ra muu­seu­mis kü­las­ta­jaid oo­da­nud üle ka­he kuu, ava­mi­ne pi­di ole­ma 15. märt­sil, kuid jäi erio­lu­kor­ra tõt­tu ära. 20. maist on muu­seum taas lah­ti ning näi­tus jääb sin­na au­gus­ti lõ­pu­ni.

Ko­du trük­ki­jad SIR­JE SOOTS ja HEL­LE VA­GA.

Ko­du oli nõu­ka-ajal asu­ta­tud rah­va­töön­du­set­te­võ­te, mil­lel oli Ees­tis kok­ku 13 jaos­kon­da. Ani­ja maan­tee äär­de ehi­ta­tud hoo­nes ava­ti 1979. aas­tal Keh­ra jaos­kond, kus vär­vi­ti lõn­ga, koo­ti ma­si­nail kamp­su­neid, müt­se ja muid silm­koe­too­teid ning teh­ti sii­dit­rü­kis li­ni­kuid, kar­di­naid, põl­le­sid, pa­ja­kin­daid. Hiil­geae­ga­del oli seal 70 töö­ta­jat. Mõn­da ae­ga töö­ta­sid seal ka prae­gu­ne rii­gi­ko­gu lii­ge Sig­ne Ki­vi ning teks­tii­li­kunst­nik Mil­vi Thal­heim.

„Val­mis­ta­ti vä­ga pal­ju ilu­sat too­dan­gut. Kõi­gil oli ko­du­des Keh­ras teh­tud li­ni­kuid, need olid 1980nda­tel vä­ga po­pid,“ sõ­nas näi­tu­se idee au­tor, Keh­ra muu­seu­mi juht An­ne Oruaas.

Ta rää­kis oma plaa­nist aas­ta­küm­neid Ko­dus töö­ta­nud Sil­va Lau­pa­le. Sil­va Lau­pa üt­les, et tä­na­vu saab 40aas­ta­seks ka nai­san­sam­bel Ko­du, kes alus­tas Keh­ras sa­mas et­te­võt­tes: „Aru­ta­si­me an­samb­li­ga, et teeks juu­be­li pu­hul näi­tu­se. Siis tu­li An­ne Oruaas mi­nu juur­de idee­ga te­ha näi­tus ko­gu et­te­võt­te aja­loost. Nii et meie mõt­ted said just­kui kok­ku.“

Sil­va Lau­pa he­lis­tas lä­bi küm­neid tut­ta­vaid ja en­di­seid töö­kaas­la­si, kü­sis, kas ja mi­da on neil too­dan­gust al­les ning or­ga­ni­see­ris näi­tu­se jaoks suu­re osa eks­po­naa­ti­dest.

Keh­ra muu­seu­mi­toas on trü­ki­tud laud­li­nu, li­ni­kuid, serv­jet­te, eral­di laud jõu­tee­ma­lis­te li­ni­ku­te­ga, trü­ki­tud must­ri­ga kar­di­nad, pad­ja­püü­rid, mõ­ned koo­tud müt­sid ja kaks kamp­su­nit. An­ne Oruaas mär­kis, et li­ni­kuid on ko­du­des veel pal­ju, kuid Ko­dus teh­tud ku­du­meid on al­les vä­ga vä­he. Üks ka­hest näi­tu­se­le too­dud kamp­su­nist kuu­lub Val­ter Jür­na­le, kes oli 1980nda­tel Ko­du Keh­ra jaos­kon­na ju­ha­ta­ja. Kamp­sun on te­ma en­da koo­tud. Näi­tu­sel on ka ku­du­mis­ma­sin, sa­mu­ti sii­dit­rü­ki­šab­loon ning raa­kel vär­vi lä­bi sii­di­vor­mi su­ru­mi­seks. Keh­ra jaos­kon­nas 40 aas­tat ta­ga­si va­rus­ta­ja­na alus­ta­nud Sil­va Lau­pa viis näi­tu­se­le ka pu­nas­te kaan­te­ga „pro­pus­ki“: „Neid an­ti vä­ga vä­hes­te­le, nei­le, kes käi­sid möö­da tei­si et­te­võt­teid ja lõid kau­ban­dus­suh­teid.“

Ko­du jaos­kond oli Keh­ras ku­ni 1992. aas­ta­ni. Kui Keh­ra pa­be­ri­te­has pank­ro­tis­tus, jäi Ko­du soo­ja­sõlm te­ha­sest saa­dud ener­gia­ta ning toot­mi­ne tu­li lõ­pe­ta­da. Järg­mi­sel aas­tal ruu­mi­de oma­ni­kuks saa­nud AS Er­gon pa­ni seal töö­le pui­dut­seh­hi. 1997. aas­tast te­gut­seb hoo­nes EKAR Trükk, kes te­gi ku­ni ma­su­ni pea­mi­selt pui­dust too­teid, pa­ken­di­kar­pe ja lõi­ke­lau­da­sid Soo­me fir­ma­de­le Hack­man ja Ii­ta­la, va­he­peal ka me­tal­list küün­la­jal­gu ja vei­ni­pu­de­li­hoid­jaid Sak­sa­maa­le. Prae­gu too­de­tak­se he­len­du­vaid elekt­rio­hu­tus­mär­ke, trü­ki­tak­se me­tal­li­le ja pui­du­le lo­go­sid, val­mis­ta­tak­se lip­pe ja vimp­leid, teks­tii­li­kunst­ni­ke tel­li­mu­sel te­hak­se suu­ri di­git­rü­kis kan­gaid. Et­te­võt­te ju­hi Eduard Kre­bet­si sõ­nul püü­dis EKAR Trükk al­gu­ses ka sii­dit­rü­ki­ga jät­ka­ta, ku­ni meie tu­ru val­lu­tas Hii­na mass­too­dang: „See mak­sis kaup­lu­ses sa­ma pal­ju, kui meil tu­li maks­ta Kreen­hol­mi­le vaid kan­ga eest.“

Näi­tu­sel on ka Er­go­ni ja Ekar Trü­ki too­dan­gut – noa­hoid­ja­ga lõi­ke­lauad, pui­dust kar­bid, Mon­tes­so­ri mee­to­di õp­pe­va­hen­deid, mi­da too­de­ti Sak­sa­maa­le, klee­bi­sed, li­pud ja vimp­leid, lo­go­de­ga pal­lid ja muud.

Töö­ta­ja­te mee­nu­tu­si aval­da­me järg­mi­ses le­hes.

Eelmine artikkelÜhen­da­su­tu­se­le ee­lis­ta­ti Raa­si­ku koo­li ni­me
Järgmine artikkelVägivallajuhtumid Kuusalu ja Raasiku vallas