
Näitusel „Kodust Ekar Trükini“ on ülevaade rahvatööndusettevõtte Kodu 40 aastat tagasi avatud Kehra jaoskonna tegevusest.
Näitus on Kehra muuseumis külastajaid oodanud üle kahe kuu, avamine pidi olema 15. märtsil, kuid jäi eriolukorra tõttu ära. 20. maist on muuseum taas lahti ning näitus jääb sinna augusti lõpuni.

Kodu oli nõuka-ajal asutatud rahvatööndusettevõte, millel oli Eestis kokku 13 jaoskonda. Anija maantee äärde ehitatud hoones avati 1979. aastal Kehra jaoskond, kus värviti lõnga, kooti masinail kampsuneid, mütse ja muid silmkoetooteid ning tehti siiditrükis linikuid, kardinaid, põllesid, pajakindaid. Hiilgeaegadel oli seal 70 töötajat. Mõnda aega töötasid seal ka praegune riigikogu liige Signe Kivi ning tekstiilikunstnik Milvi Thalheim.
„Valmistati väga palju ilusat toodangut. Kõigil oli kodudes Kehras tehtud linikuid, need olid 1980ndatel väga popid,“ sõnas näituse idee autor, Kehra muuseumi juht Anne Oruaas.
Ta rääkis oma plaanist aastakümneid Kodus töötanud Silva Laupale. Silva Laupa ütles, et tänavu saab 40aastaseks ka naisansambel Kodu, kes alustas Kehras samas ettevõttes: „Arutasime ansambliga, et teeks juubeli puhul näituse. Siis tuli Anne Oruaas minu juurde ideega teha näitus kogu ettevõtte ajaloost. Nii et meie mõtted said justkui kokku.“
Silva Laupa helistas läbi kümneid tuttavaid ja endiseid töökaaslasi, küsis, kas ja mida on neil toodangust alles ning organiseeris näituse jaoks suure osa eksponaatidest.
Kehra muuseumitoas on trükitud laudlinu, linikuid, servjette, eraldi laud jõuteemaliste linikutega, trükitud mustriga kardinad, padjapüürid, mõned kootud mütsid ja kaks kampsunit. Anne Oruaas märkis, et linikuid on kodudes veel palju, kuid Kodus tehtud kudumeid on alles väga vähe. Üks kahest näitusele toodud kampsunist kuulub Valter Jürnale, kes oli 1980ndatel Kodu Kehra jaoskonna juhataja. Kampsun on tema enda kootud. Näitusel on ka kudumismasin, samuti siiditrükišabloon ning raakel värvi läbi siidivormi surumiseks. Kehra jaoskonnas 40 aastat tagasi varustajana alustanud Silva Laupa viis näitusele ka punaste kaantega „propuski“: „Neid anti väga vähestele, neile, kes käisid mööda teisi ettevõtteid ja lõid kaubandussuhteid.“
Kodu jaoskond oli Kehras kuni 1992. aastani. Kui Kehra paberitehas pankrotistus, jäi Kodu soojasõlm tehasest saadud energiata ning tootmine tuli lõpetada. Järgmisel aastal ruumide omanikuks saanud AS Ergon pani seal tööle puidutsehhi. 1997. aastast tegutseb hoones EKAR Trükk, kes tegi kuni masuni peamiselt puidust tooteid, pakendikarpe ja lõikelaudasid Soome firmadele Hackman ja Iitala, vahepeal ka metallist küünlajalgu ja veinipudelihoidjaid Saksamaale. Praegu toodetakse helenduvaid elektriohutusmärke, trükitakse metallile ja puidule logosid, valmistatakse lippe ja vimpleid, tekstiilikunstnike tellimusel tehakse suuri digitrükis kangaid. Ettevõtte juhi Eduard Krebetsi sõnul püüdis EKAR Trükk alguses ka siiditrükiga jätkata, kuni meie turu vallutas Hiina masstoodang: „See maksis kaupluses sama palju, kui meil tuli maksta Kreenholmile vaid kanga eest.“
Näitusel on ka Ergoni ja Ekar Trüki toodangut – noahoidjaga lõikelauad, puidust karbid, Montessori meetodi õppevahendeid, mida toodeti Saksamaale, kleebised, lipud ja vimpleid, logodega pallid ja muud.
Töötajate meenutusi avaldame järgmises lehes.