Keh­ra muu­seum kut­sub muu­seu­miööl tant­si­ma

32
Keh­ra muu­seu­mi juht AN­NE ORUAAS loo­dab, et an­ne­ta­ja­te abi­ga õn­nes­tub üle 200 aas­ta va­nu­ne mõi­sa­kapp kor­da te­ha.

Keh­ra muu­seum pü­hen­dab lau­päe­val, 20. mail toi­mu­va muu­seu­miöö „Öös on lii­ku­mist“ tant­su­le, on võimalik vaa­da­ta Ani­ja val­la tant­si­ja­te esi­ne­mi­si ja ise jal­ga kee­ru­ta­da.

„Muu­seum on ava­tud, ühe eu­ro eest saab vaa­da­ta kaht pü­si- ja kaht aju­tist näi­tust. Ma­ja ees käib tant­su­pi­du, kus esi­ne­vad rah­va­tant­su­rüh­mad las­test mem­me­de­ni,“ sõ­nas Keh­ra muu­seu­mi te­gev­juht An­ne Oruaas.

Keh­ra en­di­se jaa­ma­hoo­ne esi­sel plat­sil esi­ne­vad lau­päe­va õh­tul Keh­ra güm­naa­siu­mi las­te rah­va­tant­su­rüh­mad, Ke­hra ja Ala­ve­re mem­me­de rüh­mad Kad­ri ja Hel­da, nais­rüh­mad Ala­ve­re An­nid, Kad­rel ja Päi­ke­se­ra­tas, sa­mu­ti tant­su­koo­li JJ St­reet õpi­la­sed ning Keh­ra li­ne-tant­su­rühm Kant­ri­roo­sid. Kant­ri­roo­si­de tant­si­jad õpe­ta­vad li­ne-tant­se ka pub­li­ku­le. Rah­va­tant­su­rüh­ma­de ju­hen­da­ja Maa­ri­ka Tut­tel­berg õpe­tab soo­vi­jai­le selts­kon­na­tant­se.

Ku­na Keh­ra muu­seum on lii­tu­nud ala­tes 11. ap­ril­list alus­ta­nud muu­seu­mi­kaar­di­ga, saa­vad muu­seu­mi­kaar­di oma­ni­kud ka muu­seu­miööl muu­seu­mis­se ta­su­ta. Di­gi­taal­se muu­seu­mi­kaar­di­ga, mis mak­sab 59 eu­rot, on või­ma­lik pii­ra­ma­tult kü­las­ta­da Ees­ti roh­kem kui 100 muu­seu­mi, ga­le­riid ja ela­mus­kes­kust. Per­so­naal­ne muu­seu­mi­kaart keh­tib aas­ta – ala­tes esi­me­sest muu­seu­mi­kü­las­tu­sest. Muu­seu­mi­kaar­ti saab os­ta ka Keh­ra muu­seu­mist, kuid An­ne Oruaas soo­vi­tas, et kõi­ge mu­ga­vam on se­da te­ha in­ter­ne­ti­le­helt muu­seu­mi­kaart.ee. Muu­seu­mi­kaart.ee le­hel lu­ba­tak­se, et muu­seu­miööl saab per­so­naal­set muu­seu­mi­kaar­ti os­ta sõb­ra­hin­na­ga.

„Muu­seu­miööl po­le muu­seu­mi­kaar­dist vä­ga suurt ka­su, siis saab iga­le poo­le üheeu­ro­se pi­le­ti­ga, kuid muul ajal ta­sub end ära ju­ba siis, kui käia paar kor­da Kad­rio­ru muu­seu­mi­des,“ sõ­nas Keh­ra muu­seu­mi juht.

Oo­da­tak­se an­ne­tu­si 200aas­ta­se ka­pi taas­ta­mi­seks
Keh­ra muu­seu­mis on li­saks va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te ja Keh­ra aja­loo pü­si­näi­tu­se­le ava­tud Sir­je Vool­maa juu­be­li­näi­tus ning Keh­ra güm­naa­siu­mi õpi­las­töö­de näi­tus „Mi­nu­le olu­li­ne ko­ha­lik paik“. Õpi­las­töö­de väl­ja­pa­nek on muu­seu­mi ta­gu­mi­ses toas, kus oo­tab res­tau­ree­ri­mist suur täis­pui­dust kapp. Sel­le sai muu­seum Kau­nis­saa­res en­di­se­le dip­lo­maa­di­le ja aja­kir­ja­ni­ku­le Eduard Vir­go­le kuu­lu­nud Bir­ken­ruh mõi­sa kõr­val­ma­jast, mis oli jää­nud te­ma õe Mag­da Vir­go val­du­ses­se. Mag­da Vir­go su­ri hool­de­ko­dus 2009. või 2010. aas­tal. Ta oli ük­sik, su­ri pä­ri­ja­te­ta, ma­ja pä­ris Ani­ja vald.

„Kui te­ma ma­ja ha­ka­ti tüh­jaks te­ge­ma, kut­su­ti meid kaa­sa. Oli­me siis al­les äs­ja asu­ta­nud MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam. Võt­si­me muu­seu­mi jaoks Sin­ge­ri õmb­lus­ma­si­na, pe­re­nai­se sal­mial­bu­mi, suu­re raa­mi­tud port­ree­fo­to ühest me­hest ja nai­sest ning ka suu­re täis­pui­dust ka­pi,“ rää­kis An­ne Oruaas.

Ku­ni Keh­ra en­di­ses jaa­ma­hoo­nes muu­seu­mi ava­mi­se­ni 2018. aas­ta al­gu­ses sei­sis kapp MTÜ ju­ha­tu­se liik­me Mar­ti Sep­man­ni ai­das, nüüd on ju­ba aas­taid ol­nud muu­seu­mi ta­gu­mi­ses toas: „Spet­sia­lis­tid on vaa­ta­mas käi­nud, kin­ni­ta­vad, et te­gu on mõi­sa­ka­pi­ga, sel­le va­nu­seks on hin­na­tud üle 200 aas­ta. Vii­ma­ti oli see Bir­ken­ruh´s, kuid en­ne se­da pi­di ole­ma veel ku­sa­gil, ku­na Bir­ken­ruh´ mõis oli noo­rem, ehi­ta­tud 19. sa­jan­di lõ­pus. Ilm­selt oli see al­gu­ses Kau­nis­saa­re või Pik­va mõi­sas. Kapp on vä­ga ras­ke, ho­bus­te-ajal oleks se­da kau­ge­malt ol­nud vä­ga ras­ke ve­da­da.“

Kapp on spet­sia­lis­ti­de hin­nan­gul nii heas kor­ras, et se­da on või­ma­lik taas­ta­da. Keh­ra muu­seu­mil on­gi soov las­ta see res­tau­ree­ri­da ning ha­ka­ta ka­su­ta­ma oma fon­di hoid­la osa­na. Ka­pi suu­red saht­lid, mis prae­gu ei lii­gu, so­bi­vad An­ne Oruaa­sa sõ­nul häs­ti fo­to­de ja do­ku­men­ti­de hoid­mi­seks.

Ka­pi kor­da­te­ge­mi­seks on sel­le kõr­val an­ne­tus­kast.

„Ko­gu­me an­ne­tu­si, sest ühe­gi pro­jek­ti­ga ra­ha ka­pi taas­ta­mi­seks ei saa. Res­tau­ree­ri­mi­ne mak­sab um­bes 2500 eu­rot. See oleks ju­ba koos, kuid ra­ha ku­lus muu­seu­mi va­he­peal­se­te üü­ra­tu­te elekt­riar­ve­te ta­su­mi­seks. Meil on ole­mas li­gi 1800 eu­rot, um­bes 700 eu­rot oleks veel va­ja,“ lau­sus An­ne Oruaas.

Ta li­sas, et iga an­ne­tus on vä­ga oo­da­tud, ka muu­seu­miööl.

Eelmine artikkelKarmimad reeglid Natura 2000 erametsadele
Järgmine artikkelRaa­si­ku ela­ni­kud te­gid et­te­pa­ne­kuid ale­vi­ku pla­nee­ri­misse