Kehra lasteaed Lepatriinu sai 35. sünnipäevaks logo

4094
Lepatriinu kolm direktorit: endiste juhtide AIME KOZIKU ja JANA LASSI vahel on praegune direktor NELLI RESTOV.

Lasteaia sünnipäevapeol avalikustati Lepatriinu logokonkursi võidutöö.

Teisipäeval, 3. märtsil toimunud Lepatriinu lasteaia sünnipäevapidu  algas praeguste ja endiste lasteaialaste esinemisega. Kontserdi lõpuks laulsid Rõõmurullide rühma lapsed koos õpetajatega „Lepatriinu laulu“.
Lasteaeda tervitasid abivallavanem Marge Raja, endised direktorid Aime Kozik ja Jana Lass, valla teiste allasutuste töötajad, hoolekogu esindajad.
Lepatriinu direktor Nelli Restov tänas kõiki oma praeguseid ja endisi kauaaegseid kolleege, abilisi valla teistest allasutustest ning koostööpartnereid ja kinkis neile koos tänukirjaga endise lapsevanema Virgylia Soosaare tehtud tassi.
Virgylia Soosaar on ka Lepa­triinu lasteaia logo autor. Eelmisel aastal kuulutas lasteaed välja konkursi oma logo leidmiseks. Kuuest laekunud tööst pidasid õpetajad parimaks endise lapsevanema, praegu Tabiveres elava kunstniku töö, mis valiti ka lasteaia logoks. Lasteaia sünnipäeval kinkis Virgylia Soosaare ema Maige Ojavee  lasteaia direktorile uue lepatriinu-logoga vihmavarju.
Staažikas kollektiiv
26 aastat Lepatriinu lasteaeda juhtinud Aime Kozik tsiteeris Anton Hansen Tammsaare mõtet, mida ta lausus ka 35 aastat tagasi lasteaia avamisel: „Kui su plaanid on mõeldud üheks aastaks, kasvata vilja, kui sul on plaanid kümneks aastaks, kasvata puid, aga kui su plaanid on mõeldud aastasadadeks, siis kasvata lapsi.“
Aime Kozik meenutas, et teda kutsus 1979. aastal veel pooleliolevasse lasteaeda tööle Kehra sovhoosi direktor Leho Trolla, kes oli mures, et maja kerkib, kuid juhatajat pole. Aime Kozik oli selleks ajaks üle üheksa aasta töötanud lähedalasuvas Kehra lasteaias muusikakasvatajana.
„Noore inimesena, olin siis 33 aastat vana, oled piisavalt optimistlik ja mõtled, et proovid, kuidas hakkama saad. Kui mind siia majja 1. augustil 1979 tööle võeti, olid ainult seinad ja katus, sisetööd olid alles pooleli.  Mõneti oli see trööstitu, teisalt ei osanud ma midagi karta ega mõelnud kordagi, et ei tule toime,“ jutustas ta.
Lasteaia juhataja esimene tööruum oli sovhoosi töökoja juhataja sekretäri kabinet. Kuu aega oli juhataja üksi ametis, 1. septembrist võis tööle võtta majandusjuhataja ja raamatupidaja. Ülejäänud personal tuli tööle 1. jaanuarist 1980. Aime Koziku sõnul tulid mitmed õpetajad neile praegusest Lastetare lasteaiast, kuigi tema sealt kedagi ära ei meelitanud.
„Tööle tuli võtta päris palju inimesi.  Meile  tuldi  hea  meelega, sest uue lasteaia avamine oli sündmus  kogu  Kehra  jaoks,“  lausus ta.
Kuigi maja pidulik avamine koos lindilõikamisega oli 25. veebruaril 1980, hakati lasteaia sünnipäeva tähistama 3. märtsil, kuna sel päeval läksid sinna lapsed.
„Mõtlesin, et maja on ehitatud laste jaoks, olgu just see päev siis lasteaia sünnipäev,“ sõnas Aime Kozik.
Lasteaed alustas tööd nelja rühmaga, mis töötasid ka öösel. 1. septembrist 1980 oli Lepatriinus 6 rühma. 1990ndate algul oli neid vahepeal taas vähem, neli ja viis, kuid alates 1995. aastast on Lepa­triinu taas 6rühmaline.
Kauaegse juhi sõnul on lasteaiamajal ilmselt väga hea aura.
„Kes on siia korra tulnud, toob siia ka oma lapsed ja lapselased,“ märkis Aime Kozik.
Nii on näiteks algusest peale ehk 1. jaanuarist 1980 Lepatriinus töötav Maarika Sirkas praegu kolleeg oma tütardele –  Kairi Sirkas on samuti rühmaõpetaja, Kaidi Selberg õppealajuhataja. Ka 1. jaanuarist 2005 kuni 2013. aastani lasteaeda juhtinud Jana Lass töötas lasteaias alates 1980. aastast. Praegune direktor, suvest 2013 selles ametis olev Nelli Restov on Lepatriinus töötanud üle 12 aasta ning samas majas on töötanud ka tema vanaema.