
Kehras praegusel turuplatsil alaliselt kauplevad viis müüjat tegid Anija vallavolikogule ühispöördumise, milles andsid teada, et on seal 25 aastat tegutsenud ning pole nõus senisest kauplemiskohast ka turu valmimisel lahkuma. Nad teatasid, et ühe müügikioski omanik Raivo Kontus sai aastaid tagasi advokaadibüroolt hinnangu, et praegused turukioskid on seaduslikud ehitised. Anija vallavalitsus andis neile 2005. aastal tähtajatud tegutsemisajad ning Kehra turuplatsil tegutsevad müügikioskid on põllumajandus- ja toiduameti tunnustatud kauplused. Allakirjutanud küsisid, millistel juriidilistel alustel peaksid oma tegevuse praegustes kioskites lõpetama, mis tingimustel saaksid seal jätkata või millistel tingimustel peaksid alustama uues asukohas.
Pöördumisele oli lisatud Raivo Kontuse 28. veebruaril vallavalitsusele saadetud seisukohad Kehra turu tulevikust. Selles kirjutas ta, et turukioskid ei ole teisaldatavad ehitised, kuna neid ei saa inimjõul ümber paigutada. Ta märkis, uue turu võiks teha, et kohalikel inimestel oleks võimalik müüa oma aiasaadusi ja vallaelanikel rohkem valikuvõimalusi toidukaupadega kauplemiseks, kuid palus praeguse turuplatsi kioskite omanikel lasta jätkata senises asukohas. Raivo Kontus teatas ka, et kui tema 25 aastat kestnud kaubanduslikku tegevust talle kuuluvas kioskis tahetakse lõpetada, on sunnitud oma õiguste kaitseks esitama hagi kohtusse.
Kirjad vallavolikogule edastanud Peep Kask soovis volikogu istungil saada ülevaadet kavandatavast turust. Ta küsis, kust pärineb vallavanema info, et enamik praegustest kauplejatest on nõus minema uuele turule, kes ja mis tingimustel saavad uuel turul kaubanduspinda rentida, kes hakkab katma jooksvaid kulusid.
Turukioskid on ehitisena seadustamata
Vallavanem Riivo Noor selgitas möödunud neljapäeval, 22. aprillil volikogu istungil, et aastaid tagasi on Kehra turuplatsi ühe müügikioski omanik Raivo Kontus tõesti tellinud advokaadibüroolt hinnangu, kas tema kiosk on ehitusseadustiku mõttes ehitis ja tuleks kanda ehitusregistrisse. Anija vallavalitsusse jõudis hinnang 20. septembril 2015. Sama aasta 26. novembril esitas Raivo Kontus vallavalitsusele kasutusteatise, mille järgi tegi vallavalitsus korralduse kasutusteatise juurde täiendavate nõuete andmise kohta. Raivo Kontust kohustati esitama ehitise aluseks olnud ehitusprojekti või tellima ehitise auditi, esitama elektripaigaldamise kontrollmõõdistamise aruande või auditi nõuetekohasuse tunnistuse ning kuna kioskialune maa kuulub Anija vallale, sõlmima maaomanikuga asjaõigusleping hoonestusõiguse seadmiseks.
„Meile teadaolevalt ei ole Raivo Kontus esitanud ühtegi dokumenti, et neid ehitisi seadustada. Seetõttu ei ole ka tema ehitist seadustatud ega sõlmitud vallaga hoonestusõiguse lepingut,“ sõnas Riivo Noor.
Ta lisas, et veterinaar- ja toiduamet on andnud Raivo Kontusele õiguse toiduainetega kaubelda, kuid see ei seadusta talle kuuluva kioski olemasolu valla kinnistul, mis tegelikult on transpordimaa.
Vallavanema sõnul praegusel müügiplatsil oma kioskites kauplevad müüjad tasuvad elektri ja prügiveo eest, maarenti ega tasu kauplemiskoha eest pole nad maksnud. Ta rääkis, et kohtus kioskiomanikega veebruaris koos volikogu esimehe Jaanus Kalevi, abivallavanem Enn Punga ja majandusspetsialisti Tõnu Kirvesega: „Oleme soovidest ja nõudmistest teadlikud. Kuni selle kirjani, mis nüüd volikogule tuli, oli meil teadmine, et kaks turumüüjat on valmis minema üle uuele turule, kui see valmib, üks kõhkles ning Raivo Kontus oli kardinaalselt vastu ja valmis kohtusse pöörduma. Eesti on õigusriik, igaühel on võimalus ja õigus kohtusse pöörduda, et oma veendumusi ja tõekspidamisi kaitsta.“
Korralik turg endise katlamaja platsile
Riivo Noor ütles, et valla arengukavas, mille volikogu on kinnitanud, on tänavuseks kavandatud Kehra lammutatava katlamaja asemele turu ehitamine. Vallaeelarves on selleks 20 000 eurot, see on mõeldud omaosalusena PRIA projektile – OÜ Velko AV on esitanud Kehrasse turu rajamiseks projekti Leader-programmi. Turule on kavandatud neli kinnist müügikioskit ja kolm lettidega katusealust, kuhu mahub müüma 12 müüjat. Turuplatsil on veel hoiuruum ja avalik tualett.
„Kogu projekti maksumus on ligi 50 000 eurot. Hoonete põrandad ja laed on soojustatud, küttesüsteemi osas tuleb veel rentnikega rääkida, kas panna õhksoojuspump või elektriradiaator, oleneb, kui tihti neid kasutatakse,“ selgitas ta.
Velko AV on arvestanud, et turu haldamiseks on vaja kuni pool ametikohta, mis kaetakse olemasoleva personaliga. Püsikulud elektrile, veele ja kanalisatsioonile, jäätmekäitlusele ja muule on vastavalt äriplaanile ligikaudu 1000 eurot kuus. Alguses tuleb Riivo Noore hinnangul vallal turgu doteerida, kuid edaspidi peaksid kulud saama kaetud turukioskite rendituludest, kauplemislubade ja -piletite müügist.
Otsus, kas Velko AV turu-projekti toetatakse, selgub jaanipäeva paiku: „Kui toetust ei saa, tuleme uuesti volikogu ette ja otsustame ühiselt, kas läheme projektiga edasi, siis on vaja eelarvest lisaraha, või lükkame edasi järgmistesse aastatesse.“
Arendusjuht Meeli Kuul märkis, et olulise osa taluturu projektist moodustab visuaalne pool, pärast ühtses stiilis kauplemiskioskite ja -kohtadega turu valmimist tekib Kehra keskusesse korrastatud kaubanduspiirkond. Ta lisas, et kui turg on valmis, saab ühe võimalusena teiste turgude näitel kauplemiskioskite rendihinnad välja selgitada enampakkumise käigus. Püsimüüjatega võiks tema sõnul olla võimalik teha esialgu sellised lepingud, et üleminek uuele kauplemiskorrale oleks sujuv.
Volikogu liikmete arvamused
Peep Kask küsis, kas poleks võimalik, et ka senine müügi-plats jääb pärast turu valmimist praeguste kioskitega alles: „Niikaua, kui meil veel Grossi poodi ei olnud, käis Kehras palju vähem rahvast. Tuli Gross, võitsid kõik, ka Konsumis hakkas rohkem rahvast käima.“
Vallavanem vastas, et kahe suure poe vahel olev parkla jääb kohati kitsaks ning kui lisandub turg, võib nädalavahetustel olla seal veel suurem parkimisprobleem.
„On otsustamise koht, mida me siis teeme, kas hakkame kioskeid seadustama, seadma neile hoonestusõigusi või teeme ühe turuala, mis on aiaga piiratud, kus on ühtsed reeglid,“ märkis ta.
Volikogu liige Marina Petrova tegi ettepaneku lükata turu rajamine edasi. Ta põhjendas, et ajad on rasked, inimesed väsinud, uus kavandatav turg kauplejate jaoks kallis lõbu. Turuks kavandatud territooriumi soovitas ta jätta noorte või laste kasutada või lihtsalt asfaldiplatsiks: „Kehras pole vaja seda moodsat turgu ja kui see on väga kallis, pole üldse vaja teha.“
Rene Kaalo oli vastupidisel arvamusel ja soovitas teha korralik turg: „Muudatused toovad alati kriitikat, kui see valmis, tulevad kõik tänama. Ei ole vaja lükata seda järgmisse aastasse, oleme seda edasi lükanud 20 aastat.“
Sama meelt oli ka Margus Nõlvak: „Kohaliku omavalitsuse üks põhilisi ülesandeid on kaasaegse linnaruumi ja ettevõtluse korrastamine ja edendamine, ka turu korrastamine on üks väga oluline funktsioon.“
Valdur Hüvato lisas, et on vestelnud mitme arhitektiga, kes kõik on öelnud, et linna keskväljak on kauplemiseks kõige õigem koht. Ka Priit Raudkivi leidis, et turu rajamist edasi lükata ei tohiks.
Volikogu esimees Jaanus Kalev tõdes, et nii enne kohalikke kui riigikogu valimisi kuulis Kehra rahvalt pidevalt, et soovitakse korralikku turgu: „Volikogu on arengukava ja eelarvega andnud valitsusele juhtlõnga, et tehke meile turg ja nii on.“