Mõlemad raamatukogud läksid kaks nädalat tagasi uutesse ruumidesse.
Möödunud esmaspäeval avas lugejatele uuesti uksed Kehra raamatukogu, mis asub nüüd vallamaja tagaküljes. Paar nädalat tagasi kolis ka Alavere raamatukogu endisest asukohast kortermajast välja ning on sisse seatud Alavere koolis.
Kehra raamatukokku minnes hakkab esmalt silma, et ruumi on varasemaga võrreldes palju enam. Tegelikult on nüüdses asukohas pinda isegi natuke vähem kui varasemas, kuid remont ja teistmoodi paigutus teevad raamatukogu avaramaks.
Raamatukoguhoidja Aita Tammeorg selgitab, et vanas kohas oli hoidla, nüüd enam seda pole. Kõik raamatud on saalis riiulitel, see teeb ruumi suuremaks. Kui varem oli lastele kaks väikest tuba, siis nüüd on lasteosakonnal terve ruum.
„Eelmises kohas ei saanud arugi, et oli nii halvas seisukorras. Aga kui riiulid välja viisime, oli näha, kuidas värv igalt poolt koorus,“ kirjeldab ta.
Mööbel on enamjaolt eelmisest kohast kaasa võetud, vaid lugemissaali mõned lauad-riiulid on uued ning vastuvõtulauad vahetati Alavere raamatukoguga, sest Kehras läks vaja suuremat ja Alaveres väiksemat. Töötajad said kaks uut tööarvutit, vanad arvutid läksid külastajate käsutusse, nende kasutada on nüüd kahe asemel neli arvutit.
Raamatukogu ehivad vaasides lilled. Ametlikku avamist veel olnud pole, kuid inimesed on toonud raamatukogule kolimise puhul lilli ja kaarte.
Aita Tammeoru sõnul on raamatukogus kokku umbes 43 000 raamatut, aastas lisandub ligi 1300: „Peab ütlema, et oleme saanud kõik raamatud, mida oleme soovinud. Vallavalitsus on meid toetanud, raamatute ostmiseks vajalikku raha kärbitud ei ole. Raamatud ise on muidugi kallimaks läinud. Varem saime osta isegi 1500-1600 raamatut aastas.“
Kõige rohkem loetakse kriminulle ja reisikirju. Perekond Petrone väljaantavad reisiraamatud ehk „Minu“ seeria on kõige populaarsem ja seda laenutavad nii noored kui vanad. Samuti loetakse eesti kirjandust ning elulooraamatuid.
Kehra raamatukogu tellib ka venekeelset kirjandust. Kuna raamatud trükitakse Venemaal ja sageli halvema kvaliteediga paberile kui eestikeelsed, siis on nende tellimine tunduvalt odavam. Raamatukoguhoidja sõnul eelistavad vene keelt kõnelevad lugejad vene autorite teoseid.
Alavere raamatukoguhoidja Marika Kuusk on mõne nädala laenutanud raamatuid põhikooli hoones endises arvutiklassis. Ta räägib, et varem küla teises otsas viietoalises korteris asunud raamatukogu on uues asukohas muutunud populaarseks õpilaste seas, kes enne kuigi sageli raamatukokku ei sattunud. Õpilased pigem lehitsevad raamatuid, laenutavad ja loevad peamiselt kohustuslikku kirjandust. Teismeliste tütarlaste seas on oma koha leidnud ka noorteromaanid. Seevastu on lugejaks hakanud mõned õpetajad, kes käivad tööle kaugemalt ja endisesse raamatukokku ei jõudnud.
Marika Kuusk ütleb, et täiskasvanuid käib uues asukohas praegu veel pigem vähem kui vanas ja harjumine võtab aega: „Inimesed pelgavad natuke, sest arvavad, et raamatukogu on nüüd koolis ja peab läbi maja kõndima. Raamatukogul on maja otsas eraldi sissepääs, see tuleb paljudele üllatusena. Siin on rahulik, ainult poiste tööõpetuse klass on vastas. Asukoha mõttes oleme nüüd rohkem pildil kui vanas kohas.“
Kuna Alavere on väike koht, siis lähtub raamatukoguhoidja raamatute tellimisel sellest, kes võiksid olla potentsiaalsed lugejad: „Näiteks on uudiskirjanduse riiulil raamat Mannerheimist. Kui hakkan tellima, siis mõtlen kohe, kes seda lugeda tahaksid. Ilmselt rohkem mehed? Loetlen ära meeslugejad, keda selline asi huvitab. Kui saan kokku 5-6 meest, siis tellin, kui ainult 2-3, siis mitte.“
