Kehra hoolekandekülas kerkivad esimesed kodud

2696

Hoolekandeküla, mille ametlik nimi on Kehra Kodu, peaks valmima suve lõpus.

Kehra Kodu tuleb Lehtmetsa külla metsatukaga piiratud põllule, viimastest viiekordsetest elumajadest veidi eemale. Ehitama hakkas AS Eston Ehitus sügisel, tellija on riigile kuuluv AS Hoolekandeteenused.

Eestisse ehitatakse kokku 11 hoolekandeküla, nendesse kolitakse ASi Hoolekandeteenused infojuhi Kadri Lehenurme sõnul ümber elanikud amortiseerunud ja kaasaegse teenuse osutamiseks ebasobivatelt pindadelt. Seejärel suletakse hooldekodud Kernus, Mõisamaal, Udrikul, Ravilas, Aaveres.

Uued kodud, kus on kokku 55 peremaja, valmivad tänavu ning 2013. aasta esimeses pooles. Esimesed kaks peremaja avatakse aprillis Viljandimaal Karulas, järgmised kaks juulikuus Viljandis. Kehra ja Tapa kodud peaksid uksed avama pisut hiljem.


Kehra hoolekandekülla ehitatakse kuus 10kohalist peremaja.

„Kui ehitus kulgeb plaanipäraselt, võime Kehra Kodu avada septembris,“ lausus Kadri Lehenurm.

Kehrasse tuleb kuus 10kohalist peremaja. Planeeringu järgi oli esmalt kavas ehitada seitsmesse hoolekandekülasse, sealhulgas Kehrasse, ka huvitegevusteks mõeldud tegevusmajad, kuid need jäävad Hoolekandeteenuste ERDF projektide juhi Ivo Lepasaare kinnitusel esialgu rahapuudusel rajamata.

„Päris tegemata need ei jää, kuid ehitamine lükkub edasi. Taotleme Euroopa Liidu abiraha järgmisest rahastusperioodist,“ ütles ta.

Kehra Kodu läheb maksma 3, 044 miljonit eurot. Sellest lõviosa tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist, ülejäänud Eesti riigi eelarvest.

Kodu psüühikahäiretega inimestele
Kehra kuude peremajja kolivad 60 täiskasvanud inimest. Nad on kõik psüühilise erivajadusega – vaimupuude või psüühikahäirega. Kadri Lehenurme sõnul tulevad Kehrasse lisaks ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohad liitpuudega klientidele, kellel on peale vaimupuude  sageli ka füüsiline puue – nad on näiteks ratastoolis.

Klientide elu püütakse hoolekandekülades muuta võimalikult koduseks. Enamik saab seal omaette toa – igas peremajas on 8 ühe- ja üks kahekohaline tuba. Majas on ka personaliruum, kus saavad olla tegevusjuhendajad, kes aitavad kliente ööpäevaringselt. Veel on elutuba-köök, kus süüa, suhelda, puhata, meelt lahutada, võtta vastu külalisi.

Söögi valmistamine oli algselt plaanis tegevusmajades, kuna neid esialgu ei ehitata, plaanitakse Kehrast tuua toit termostega kohale mõnest kohalikust toitlustusasutusest.

„Igas majas on köök ja kindlasti valmistatakse midagi ka kohapeal – hommikune puder või ooteks võileivad. Kuid päris kõike ise tegema ei hakata, see on liiga ajakulukas, siis ei jääks muudeks tegevusteks enam aega,“ rääkis Kadri Lehenurm.

Kehra Kodust ei saa tema kinnitusel kinnist aiatagust kohta: „Soovime, et sealsed elanikud oleksid tavalised aktiivsed kogukonna liikmed. Nad hakkavad seal sõltuvalt oma tervislikust seisundist kas üksi või saatjaga ringi liikuma, kasutama kohalikke teenuseid, käima kauplustes, osalema erinevatel üritustel.“

Infojuht lisas, et just seetõttu otsiti hoolekandeküladele kohti asulatele võimalikult lähedal: „Nõukogude-ajal peideti erivajadusega inimesed metsa rüppe, et nad oleksid võimalikult silma alt ära. Nüüd on vastupidi – püüame neile leida kodud kogukondade lähedusse. Mitte küll päris keskustesse, aga lähikonda, kus oleks teenustele hea kättesaadavus. Et nad saaksid elada tavapärast elu, nagu kõik teised. See ongi see, mis neid arendab, mitte lihtsalt oma voodiveerel istumine.“

Hoolekandekülade elanikele otsitakse ka võimalusi saada tööd.

„Ideaalis võiksid nad kõik käia tööl. Selleks soovime teha koostööd kohalike ettevõtjatega. Meil on häid kogemusi ning teame, et meie kliendid on väga usinad igasuguste sorteerimis- ja pakkimistööde peale, võivad teha käsitööd, töötada põllumajanduses, aidata koristustöödel,“ jutustas Kadri Lehenurm.

Kehrasse elanikud peamiselt Ravilast
Kehra Kodusse kolib tõenäoliselt kõige rohkem inimesi Kose vallast Ravila hooldekodust, ka teistest mõned inimesed, kes on seni pidanud kohapuudusel olema kodust kaugel asuvas hooldekodus.

Hoolekandeteenuste infojuht kinnitas, et klientide ümberpaigutamise puhul peetakse silmas esmalt, kas nad on selle kohaga seotud – on sealt pärit, elavad seal või läheduses on nende vanemad või sugulased. Seejärel jälgitakse, et ühes kohas hakkaksid elama kokkusobiva diagnoosiga inimesed ning kui kellelgi on praeguses kodus tekkinud oma sõpruskond, siis püütakse neid mitte lahutada.

Kehra Kodusse võetakse tööle umbes 20 inimest. Esmalt viiakse läbi asutusesisesed konkursid ning kui need on tehtud ja kõiki ametikohti täita ei õnnestu, hakatakse inimesi otsima mujalt. Kehra Kodu juhiks on valitud peagi suletava Ravila hooldekodu juht Inge Varblas. Praegu on käimas sisekonkursid klientidega igapäevaselt töötavate tegevusjuhendajate leidmiseks.