Kehra folkloorifestivalil oli ait-kuivati debüüt kontserdipaigana

1275
Ees KÜLLI KROON, INGERLI KULP, AIMAR KULP, INGA KOITLA, TUULIKI ROHTLA. Taga RISTO SÕRMUS, TEILI PIISKOPPEL, PEEP KASK, VERONIKA SILIVASK.

MTÜ Tantsuratas korraldas Kehras rahvuste päeva „Tunne rahv(a/u)st enda ümber!“, laule-tantse oli 12 tundi järjest.

Pärast Kehra 2. folkloorifestivali laupäeval, 22. juulil teatas peakorraldaja Inga Koitla Facebookis: „Nüüd teame, et ait-kuivati mahutab umbes 130 inimest, just nii palju oli meid aidas kontserdil õhtu lõpus, lisaks 30 inimest õues.“
12 tundi kestnud festivalipäevale panid punkti Jaan Sööt ja Stanislav Bulganin, kelle kontsert oli esimene, mis Kehra noortekeskuse kõrval vanas ait-kuivatis kunagi korraldatud. Publikut oli arvukalt ka päevastel kontsertidel – Kehra jõeäärses pargis festivalilaval astusid üles mustlas­ansambel Drago, ansamblid U-Vega ja Tsarõ, ingerisoomlaste tantsurühm Tedremari, Ukraina selts Barvinok, setokoor Siidisõsar, Meie Marid Laiuselt ning Anija valla lauljad-tantsijad. Nende järel üle Eesti tuntud folkansamblid Rüüt ning Svjata Vatra, keda Inga Koitla plaanis kutsuda juba mullu, siis polnud ansamblil tiheda graafiku tõttu aega.
Festivali toetuseks ning õhtuste kontsertide külastamiseks sai osta 3euroseid toetuskäepaelu, neid müüsid korraldajad ligi 200. Käepaelte ostjate vahel loositi välja paarkümmend auhinda sponsoritelt.
Esimest korda toimus folkloorifestival mullu suvel. Siis kutsus Kehra ja Alavere noortejuht Inga Koitla appi oma sõbrannad ning naistantsurühma Päikeseratas liikmed MTÜst Tantsuratas. Idee oli tutvustada Anija vallas elavate eri rahvuste kultuure. Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev sõnas, et eri rahvuseid on Anija vallas väga palju – 34, isegi eskimo, rääkimata venelastest, ukrainlastest. Kuigi Anija vallas ühtegi rahvusepõhist laulu-tantsurühma pole, aitasid kohalikud leida esinema oma rahvuskaaslasi üle Eesti. Tänavu olid lisaks esinejatele festivalialal ka käsitöömüüjad ning söögi-joogiletid.

Kolikambrist kontserdi- ja teatrisaaliks
Kui Svjata Vatra festivalialal lõpetas, ootas kuulajaid paarisaja meetri kaugusel ait-kuivati. Päeval oli seal näitus eri rahvuste sümboolikast, nende kirjeldused ja käsitlused rahvakultuuris ning paberi töötuba. Vana hoone korrastamise võtsid Inga Koitla eestvedamisel maikuus talgupäeval ette valla noortekogu, MTÜ Keerdtrepp, MTÜ Kehra Raudteejaam ning teised vabatahtlikud. Hoone alumine korrus sai vanast kolust tühjaks ning puhtaks, alles jäi valge klaver. Maakivist hoone puidust uksed said kireva värvi.
Folkloorifestivali korraldusmeeskonna liige Külli Kroon rääkis, et kohtus festivalil kahe prouaga, kes meenutasid töötamist aida teisel korrusel, kus kinnitasid kasvuhoonekilesid üksteise külge. Ruumis, kus toimus kontsert, olid Efe ja Velko laod, aida väiksemas ruumis müüdi liha ja piima.
Inga Koitla lisas, et aidas käis neid, kes seal kunagi töötanud: „Üks mees oli käinud oma isaga ahju kohal, kus vilja kuivatati, võrku keevitamas.“
Korraldajad rääkisid, et ait seisma ei jää: „On ideid, et aita võiks teha fotostuudio, püsiva kontserdisaali. Kes siin käinud, pakuvad, et see on ideaalselt hubane kontserdipaik. Ka pööningukorrus on avar, lai, mõnusa olemisega koht, vahelagi vajab kontrolli vastupidavuse osas. Septembris on plaanis kutsuda aita teater, Indrek Taalmaa „Sinised kilesussid jalas“. Mõte on töös, saaks ainult rahva kokku.“
Külli Kroon rõõmustas, et festivalile leidsid tee ka võõrad inimesed: „Kaks inimest, üks Tallinnast, teine Helsingist, otsivad Eestis pisikesi festivale, et uues kohas mõnusalt aega veeta. Kuulutust nägid nad Tallinnas, soovitasin neile veel kohti, mida Kehras külastada. Tore, et festivali melu levib ka väljaspool Anija valda.“
Korraldusmeeskonna liikmena kiitis Külli Kroon, et ettevalmistused festivaliks sujusid väga hästi: „Inga Koitla on pannud kokku suurepärase meeskonna, näinud palju vaeva temaatika arendamiseks, et teha veel suurem, võimsam ja atraktiivsem kontsert, kui oli möödunud aastal.“
Ta lisas, et oleks tore, kui eri rahvustest kohalikud annaks endast rohkem teada, et saaks nende kultuuriga veel tutvuda: „Elame Kehras kõik koos, oleme kehrakad, samas eri tausta ja juurtega.“
Perega Tallinnast Kehrasse festivalile sõitnud Sofia Grigorian on Armeenia juurtega: „Minu vanaisa elas Kehras, käisin tal lapsena sageli külas. Mäletan võimsat tehast, jõeäärseid peitusekohti, palju teistest rahvustest noori. Nüüd on palju muutunud, rahvuslikus mõttes on olnud sulandumist, aga kindlasti ka võõrdumist, rahvuspõhist kaugenemist. On suurepärane, et Kehras on selline folkloorifestival. Rahvuslus on uhkuseasi.“
Inga Koitla sõnas pärast festivali, et ideid järgmiseks aastaks juba koguneb ning tõenäoliselt toimub festival aasta pärast uuesti.
Folkloorifestivali toetasid Anija vald, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kultuurkapital.