Anija vallavalitsus võttis vastu Kehra Mulla tänav 6 maaüksuse detailplaneeringu,
millega kavandatakse 8 uut elamukrunti.
Kehra Põrgupõhja linnaosa äärealal asuva Mulla tänava maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatas Anija vallavalitsus aasta tagasi kevadel. Tegu on vallale kuuluva maaga Põrgupõhja kesklinna poolses osas, mille vald taotles riigilt 2015. aastal munitsipaalomandisse üldkasutatava maana, kuid valla 2020. aastal kehtestatud üldplaneeringuga kavandati sinna elamumaa. Detailplaneeringuga soovitakse 2,37 hektari suurune ala jagada elamukruntideks. Vallaarhitekti-planeeringuspetsialisti Inga Vainu sõnul on see vallale kuuluv elamualaks sobiv maa, kus vajalikud kommunikatsioonid lähedal.
Esialgu kavandati C.R. Jakobsoni ja Mulla tänava vahel asuvale maaüksusele, kus on valdavalt kõrghaljastus, kuni 15 elamukrunti. Pärast detailplaneeringu algatamist hakkasid Põrgupõhja linnaosa elanikud koguma allkirju petitsioonile, milles oldi vastu, et kodulähedane metsatukk muudetakse kinnisvaraarenduseks. Petitsioonile anti 185 allkirja. Vallavanem Riivo Noor lubas seejärel rahvaalgatuse eestvedajaile, et elanike soove võetakse planeerimisel arvesse, ning pakkus välja kompromissi, et osa rohealast säilib, osa krunditakse. Detailplaneeringu koostaja, OÜ Hea Arhitektuuribüroo arhitekt Priit Avila tegi 4 eskiislahendust, planeerimisel võeti aluseks petitsioonile alla kirjutanud elanikele kõige rohkem meeldinud variant.
„Elanikud soovisid, et pool alast jääks rohealaks, see tingimus sai täidetud. Vahepeal vaatasime, et õnnestub teha isegi üheksa elamukrunti, kuid siis oleks alajaam sattunud osaliselt ühe krundi hoonestusalale,“ rääkis Inga Vainu.
Vastavalt planeeringule tuleb C.R. Jakobsoni ja Mulla tänava vahele 8 elamukrunti, neist neli C.R. Jakobsoni tänava äärde Välja tänava poolsesse ossa, neli Põhja tänava poolses osas ümber garaaže. Kõige väiksem elamukrunt on 1273 ruutmeetrit suur, kõige suurem 2690ruutmeetrine. Igale krundile on lubatud ehitada üks elamu ja kaks abihoonet. Elamu võib olla kuni 9 meetrit kõrge ja kuni kahekordne, abihooned ühekordsed. Hoone välisviimistluses tuleb kasutada naturaalseid materjale, eelistada puitvoodrit, keelatud on kasutada plastikust imitatsioone.
Juurdepääs elamukruntidele hakkab olema C.R. Jakobsoni ja Mulla tänavalt. Kavandatavate eede ja trasside rajamiseks suuri puid maha võtta ei ole plaanis. Puud, mida on vaja hoonete ehitamiseks likvideerida, tuleb näidata ehitusprojektides.
Elamukruntide vahele jääb ligi hektari suurune üldkasutatav maa rohealaks. Sinna saab vallaarhitekti sõnul teha parkmetsa nagu kohalikud elanikud soovisid. Vallavanem Riivo Noor on arvanud, et linnaosarahvas võiks selle arendamise võtta enda kanda ja hallata, luua selleks mittetulundusühingu, kes saab hakata ala korrastamiseks taotlema rahastust. Planeeringus on haljasala keskele kavandatud kergteekoridor, mis ühendab C.R. Jakobsoni tänavat Mulla tänavaga.
Mulla tänav 6 maaüksuse detailplaneering on 27. aprillist 12. maini vallavalitsuses avalikul väljapanekul, igal soovijal on võimalik avaldada selle kohta arvamust, teha ettepanekuid. Inga Vainu rõhutas, et arvesse võetakse vaid põhjendatud ettepanekuid.
„Kui suuri muudatusettepanekuid ei tule, saab vallavalitsus planeeringu kehtestada. Seejärel tuleb maa kruntideks jagada, projekteerida ja välja ehitada tehnovõrgud,“ selgitas ta.
Krundid võiksid tema prognooside kohaselt olla müügivalmis aasta lõpus.