
„Taas on üks meie asutus jõudnud 21. sajandisse,“ märkis Anija vallavanem ARVI KAROTAM Kehra tervisekeskuse taasavamisel.
Esmaspäeval, 17. detsembril pidulikult avatud Kehra tervisekeskuse hoone on tundmatuseni muutunud – sissepääsu ees on kinnine tuulekoda, seest on mõlemad korrused ümber ehitatud. Fuajees on klaasseintega eraldatud registratuur, esimesel korrusel veel füsioterapeudi ja psühholoog-nõustaja kabinetid, füsioteraapia saal ning tualetid ja pesuruumid. Teisel korrusel asuvad kolme perearsti ning õdede kabinetid, ämmaemanda tööruum, labor, protseduuride tuba, konverentsiruum, personali puhketuba, riietusruum, tualetid. Koridoride seinad on ilmestatud vineeriga ning suurte loodusfotodega Eesti parimatelt loodusfotograafidelt.
Puudega inimeste jaoks on majas liikumine tehtud võimalikult mugavaks – tervisekeskuses on lift, fuajees ja koridoride seintel käsipuud, välisuksed on automaatselt avanevad-sulguvad, invatualetil on lükanduks.
Mitu aastat eeltööd
Esmakordselt hakati vajadusest muuta 1980ndatel ehitatud Kehra ambulatoorium kaasaegseks tervisekeskuseks rääkima ligi viis aastat tagasi. 2015. aastal alustati eeltööd ning kui 2016. aastal said omavalitsused taotleda esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust, oli Anija vallavalitsus nende 59 taotleja seas, kes toetust said. Endise ambulatooriumi renoveerimist toetati 412 210 euroga, kokku läks tervisekeskuse renoveerimine maksma 809 729 eurot.
Renoveerimisprojekt, mille tegid OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt ja OÜ Visioonprojekt, valmis möödunud aasta lõpus, käesoleva aasta alguses korraldas vallavalitsus ehitushanke ning 30. aprillil sõlmiti leping – tervisekeskust hakkas ehitama OÜ Sulane. Ehitus lõppes novembris.
Eelmisel nädalal kolisid üle 7 kuu Kehra sotsiaalelamus töötanud perearstid tagasi oma majja. Patsientide vastuvõttu alustati seal teisipäeval, 18. detsembril.
„Anija vallal on jälle üks suur unistus täitunud,“ ütles tervisekeskuse taasavamisel vallavanem Arvi Karotam, kes tänas eurotoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni koostanud ASi Civitta Eesti, OÜsid Kuressaare Kommunaalprojekt ja Visioonprojekt, OÜd Sulane, ehituse järelevalvet Riho Koosti ning vallavalitsuse töötajatest tervisekeskuse valmimisse suurima panuse andnud Marge Rajat, Ingeldrin Augi, Viljo Leisi ja Inga Vainut.
Ka Kehra tervisekeskuse juht, perearst Marje Ott tänas nii vallavalitsuse töötajaid kui ehitajaid.
Kehra ambulatooriumi endine peaarst Aleksander Kilk märkis, et on sama maja avamisel teist korda. Ta meenutas, et 1980ndail ei olnud plaani Kehrasse ambulatooriumi ehitada, kuna samal ajal kavandati Keilasse suure haigla ehitamist ning lõviosa rajooni meditsiiniasutustele mõeldud raha kulus sinna: „Öeldi, et Kuusallu tuleb nagunii suurem polikliinik, Kehra inimesed saavad sinna ja Tallinnasse minna. Partei rajoonikomitee esimene sekretär oli mu koolikaaslane, tänu temale õnnestus siiski ka siia saada ambulatoorium. Olin selle maja ehitamise juures, nüüd ei tunne endist ambulatooriumi enam äragi.“
Kehra tervisekeskuses hakkavad lisaks perearstidele-õdedele ja koduõdedele töötama veel ämmaemand, füsioterapeut, psühholoog. Arstide vastuvõtuajad ei muutunud, ka registratuuri telefoninumber on endine.
Ämmaemandat pole veel leitud, psühholoogiteenust hakkab osutama MTÜ Laste ja Perede Nõuandekeskus. Füsioterapeut Kristel Oja sõidab Kehrasse Kuusalust, vastavalt nõudlusele korra-kaks nädalas, vajalik on eelnev registreerimine. Saalis hakkab individuaal- ja rühmatreeninguid läbi viima ka pilatese treener Pille Trolla. Lisaks töötab sotsiaalkeskuse poolel psühhoterapeut Virve Liis Rosenberg.