Keh­ra val­gest ma­jast võib saa­da loo­me­kes­kus

„Isee­ne­sest ei juh­tu mi­da­gi, oma unis­tus­te ni­mel tu­leb na­tu­ke vae­va nä­ha,“ üt­leb KEL­LY KRUUS­MANN, kel­le unis­tus on ra­ja­da Keh­ras­se loo­me­ma­ja.

Keh­ra raud­tee ää­res, ja­la­käi­ja­te üle­käi­gu kõr­val asub väi­ke val­ge ma­ja­ke, mil­le uks ja ak­nad olid ku­ni möö­du­nud nä­da­la­va­he­tu­se­ni kin­ni löö­dud. Ku­na­gi oli see raud­tee­las­te ma­ja, kus ela­nud kaks pe­ret. Aas­taid ta­ga­si sai hoo­ne tu­le­kah­jus kan­na­ta­da – pui­dust juur­dee­hi­tus hä­vis, ki­vist osast jäid al­les vaid sei­nad. Kui Ani­ja vald sai hoo­ne oma­ni­kuks, pan­di uus ka­tus, ki­vi­sei­nad võõ­ba­ti väl­jast val­ge lub­ja­vär­vi­ga, uk­sed-ak­nad su­le­ti lau­da­de­ga.

„Ilm­selt oli soov see kon­ser­vee­ri­da,“ ar­vab Kel­ly Kruus­mann, kes on val­get ma­ja­kest pii­lu­nud mi­tu aas­tat: „Ku­na­gi, kui plaa­ni­sin plaa­di­kil­lu­äri, käi­sin se­da ise­gi vaa­ta­mas, kuid vaid väl­jast.“

Ta on se­da meelt, et raud­teeäär­se tüh­ja­na seis­va hoo­ne võiks an­da oma val­la ini­mes­te ka­su­tus­se, te­ma plaan on ava­da seal koht loo­min­gu­lis­teks te­ge­vus­teks: „Meie val­las on ruu­mi­puu­dus. Siin saaks te­ha iga­su­gu­seid meis­ter­da­mi­si, töö- ja õpi­tu­ba­sid, koo­li­tu­si, kas ­või joo­gat, va­bas­ta­vat hin­ga­mist. Ma­ja on pi­si­ke, so­bib väi­ke­se­le selts­kon­na­le, mis on­gi Keh­ra jaoks mõist­lik.“

Märt­si­kuus, Ani­ja Lü­li­ti­le idee­de esi­ta­mi­se vii­ma­se päe­va vii­ma­sel tun­nil mõt­les Kel­ly Kruus­mann – idee loo­me­ma­jast väi­ke­ses val­ges ma­jas on ta peas ke­ri­nud nii kaua, et kas nüüd või mit­te ku­na­gi. Ku­na oli tões­ti vii­ma­ne mi­nut, ei jõud­nud ta he­lis­ta­da oma part­ne­ri­le Ju­li­ka Hän­ni­le – koos vea­vad nad MTÜd Kunst Kohv­ris, mis te­ge­leb nii töö­tu­ba­de kor­ral­da­mi­se kui näi­te­män­gu­ga.

„Kui sain käia ma­jas sees, oli vä­ga vä­he nä­ha, sest ak­nad olid kin­ni­ löö­dud. Kuid põ­le­sin näh­tust mi­tu päe­va, hing ei and­nud ra­hu, muud­kui ku­ju­ta­sin et­te mi­da ja mis jär­je­kor­ras seal tu­leks te­ha,“ ju­tus­tab Kel­ly Kruus­mann.

Tal oli soov hin­na­ta Ani­ja Lü­li­ti raa­mes ära ma­ja sei­su­kord – sel­lest ole­nes, kas unis­tus on rea­li­see­ri­tav või ei. Möö­du­nud lau­päe­val ras­si­sid Keh­ra val­geks ma­jaks ris­ti­tud hoo­ne sees ja üm­ber te­ma ning Ju­li­ka Hän­ni pe­re­liik­med ja sõb­rad-tut­ta­vad – nai­sed ko­ris­ta­sid ma­ja ümb­rust, me­hed tas­si­sid hoo­nest väl­ja ehi­tus­prah­ti ja muud so­di: „Ju­li­ka al­gu­ses eh­mus, et siin on vä­ga pal­ju tööd. Aga vei­di aja pä­rast tea­tas ju­ba, ku­hu tee­me ter­ras­si, ku­hu koh­vi­ku.“

Õh­tuks sai ma­ja pra­hist tüh­jaks ning ümb­rus kor­ras­ta­tud. Kel­ly Kruus­mann kin­ni­tab, et te­ma näeb aas­taid tüh­ja­na seis­nud hoo­nel po­tent­siaa­li, kuid see on val­la oma ning kõi­ge­pealt tu­leb jõu­da val­la­va­lit­su­se­ga kok­ku­lep­pe­le ja võt­ta see ren­di­le: „Ma­jas puu­du­vad kolm olu­list as­ja – ve­si, elek­ter, ka­na­li­sat­sioon. See eel­dab pä­ris ar­ves­ta­ta­vaid in­ves­tee­rin­guid, tu­leks ha­ka­ta pro­jek­te kir­ju­ta­ma. MTÜ Koos­töö­ko­da on oma tead­mis­te ja ko­ge­mus­te­ga mei­le suur tu­gi, ilm­selt saaks­ki sel­lest mit­me MTÜ koos­tööp­ro­jekt.“

Ta usub, et oma unis­tus­te ni­mel tu­leb vae­va nä­ha: „Kui ju­ba pa­ned as­ja vee­re­ma ja kut­sud ini­me­sed kaa­sa, on see üks ga­rant, et ei saa enam ta­ga­ne­da.“