Keh­ra jaa­ma­hoo­nes on soo­mus­ron­gi va­gu­ni suur ma­kett

1039
Lin­di Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu muu­seu­mi uk­sel lõi­ka­sid lä­bi bri­gaa­di­kind­ral, kaitseväe tulevane juhataja MAR­TIN HE­REM, muu­seu­mi ku­jun­du­se au­tor MOO­NI­KA MAID­RE, Ani­ja val­la­va­nem AR­VI KA­RO­TAM ning Ani­ja Muin­sus­kait­se Selt­si asu­ta­nud MIL­VI SCH­MEIDT.

„Keh­ra jaa­ma­hoo­ne on Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mi jaoks kõi­ge õi­gem koht,“ üt­les muu­seu­mi eks­po­sit­sioo­ni tut­vus­ta­nud VAL­DO PRAUST.

Es­mas­päe­val, 12. veeb­rua­ril oli Keh­ras pä­rast põh­ja­lik­ku re­no­vee­ri­mist ava­tud jaa­ma­hoo­ne puu­püs­ti täis, nii et MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam lii­ge, ajaloolane Priit Raud­ki­vi mär­kis – sedavõrd palju ini­me­si po­le aja­loo­li­ses hoo­nes ilm­selt ku­na­gi ol­nud.

„Me ei osa­nud et­te nä­ha, et muu­seu­mi ava­mi­se vas­tu on nii suur hu­vi,“ tõ­des ko­ha­le­tul­nuid ter­vi­ta­nud Keh­ra Raud­tee­jaa­ma te­gev­juht ning jaa­ma­hoo­ne taas­ta­mi­se eest­ve­da­ja An­ne Oruaas.

Re­no­vee­ri­tud jaa­ma­hoo­nes ava­ti sel päe­val Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seum, edas­pi­di li­san­dub veel Keh­ra ko­du­loo­muu­seum. Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mi tut­vus­ta­s külalistele ekspositsiooni üks koostaja ja mitu eksponaati restaureerinud Val­do Praust, kes sel­gi­tas, et Keh­ra jaa­ma­hoo­ne on sel­le jaoks ai­nuõi­ge koht, ku­na seal asus Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te ajal Vi­ru rin­de ning 1. di­vii­si staap.

„Jul­gen öel­da, et di­vii­si staap siin ja soo­mus­ron­gi te­ge­vus La­hin­gu­väl­jal mää­ra­sid Ees­ti Va­ba­rii­gi saa­tu­se. Loo­da­me, et kõik, kes siia tu­le­vad, tea­dus­ta­vad – kui siin oleks läi­nud tei­si­ti, oleks see või­nud ol­la Ees­ti rii­gi ja rah­va jaoks lõpp,“ lau­sus ta.

Ta­gant tõu­kas hä­bi­tun­ne
An­ne Oruaas mee­nu­tas, et küm­me aas­tat ta­ga­si, 4. jaa­nua­ril 2008 kor­ral­das kait­se­mi­nis­tee­rium tüh­ja­na seis­va jaa­ma­hoo­ne ees mä­les­tus­het­ke Va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te­le.

„Ko­hal oli tol­la­ne kait­se­mi­nis­ter Jaak Aa­vik­soo ja mit­meid kõr­geid külalisi. Osa­del Keh­ra ini­mes­test hak­kas piin­lik – mi­nis­ter pi­das kõ­net sa­ma häs­ti kui pra­hi­hun­ni­kus, kap­sa­ro­he­li­sel ma­jal olid uk­sed-ak­nad kin­ni löö­dud,“ rää­kis ta.

Just see hä­bi­tun­ne oli An­ne Oruaa­sa sõ­nul üks ajend MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam loo­mi­seks. Sa­mal ke­va­del ot­sus­tas ta koos ko­ha­li­ku ko­du­loo­la­se Ants Miid­la ja vo­li­ko­gu liik­me Kaa­rel Arus­te­ga moo­dus­ta­da ühin­gu, mis võt­tis üle­san­deks te­ha va­nast jaa­ma­hoo­nest vää­ri­kas koht. MTÜ moo­dus­ta­ti 2008. aas­ta sü­gi­sel, asu­ta­ja­liik­meid oli 9. MTÜ init­sia­tii­vil li­sa­ti jaa­ma­hoo­nes­se muu­seu­mi ra­ja­mi­ne val­la aren­gu­ka­vas­se, val­la­va­lit­sus an­dis maja Keh­ra Raud­tee­jaa­ma ka­su­tus­se. MTÜ põ­hi­kir­ja pan­di kolm pea­mist üle­san­net: ai­da­ta lei­da ra­ha jaa­ma­hoo­ne re­mon­diks, ai­da­ta kaa­sa sin­na muu­seu­mi ra­ja­mi­se­le ning Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­se­le La­hin­gu­väl­jal.

„Üks üle­san­ne­ on nüüd täi­de­tud, tei­ne poo­lel­di, kol­man­da­ga lä­heb veel ae­ga, loo­de­ta­vas­ti mit­te enam kaua,“ ütles MTÜ te­gev­juht.

Esi­mes­te ees­mär­ki­de saa­vu­ta­mi­seks kulus 10 aas­tat, ku­na va­he­peal oli ra­ha­puu­du­sel 4aas­ta­ne paus. Hoo­ne kor­da­te­ge­mi­ne läks maks­ma 365 000 eu­rot, sel­lest 171 500 eu­rot on PRIA toe­tus, Ani­ja vald on hoo­nes­se in­ves­tee­ri­nud 191 500 eu­rot. Um­bes 2000 eu­rot ku­lus MTÜ oma­ raha, pea­mi­selt raa­ma­tu „Keh­ra lood“ müü­gi­tu­lu. Mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mi eks­po­sit­sioon mak­sis 11 000 eu­rot, sel­lest 5000 eu­rot eral­das Ees­ti Sõ­ja­muu­seum, 6000 eu­rot saa­di rii­gi­ko­gu sot­siaal­de­mok­raa­ti­de frakt­sioo­nilt. KO­Pi toel on os­te­tud ar­vu­teid ja si­sus­tust.

An­ne Oruaas tä­nas MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaa­ma ni­mel jaa­ma­hoo­ne ja muu­seu­mi ra­ja­mi­sel abistanuid. Neid oli paar­küm­mend. Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam an­dis val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­jad ar­hi­tek­ti­le ja si­se­ku­jun­da­ja­le Han­nes Nii­ne­vä­li­le, eks­po­sit­sioo­ni kujundanud Moo­ni­ka Maid­re­le, ehi­tus­töö­de ju­hi­le Ago Kul­li­saa­re­le OÜst Su­la­ne, ehi­tus­jä­re­le­val­vet tei­nud Kal­mer Ka­se­le ning Val­do Praus­ti­le.

Soo­mus­rong ja kin­da­näi­tus
Muu­seu­mi pü­sieks­po­sit­sioo­ni saa­lis on sten­di­d mur­de­la­hin­guid puu­du­tava olu­li­sema in­foga, ka 2x4meetrine ma­kett soo­mus­ron­gi kuu­li­pil­du­ja­va­gu­nist, mur­de­la­hin­gu­te pui­dust kaart, mi­da saab pus­le­tük­ki­de­na kok­ku pan­na ning tük­ke va­ja­du­sel ka­su­ta­da is­te­pin­ki­de­na ning 1. di­vii­si üle­ma, kind­ral Alek­san­der Tõ­nis­so­ni pa­pist ku­ju ja laud si­de­va­hen­di­te­ga – te­le­fo­ni, kir­ju­tus­ma­si­na ja te­leg­raa­fia­pa­raa­di­ga. Laua kõr­val sei­sab soo­mus­rong­la­se kuju.

Eks­po­sit­sioo­ni tut­vus­ta­nud Val­do Praust ju­tus­tas, et pä­rast 1918. aas­ta no­vemb­ris ala­nud Va­ba­dus­sõ­da lõi Ees­ti si­su­li­selt 16 päe­va­ga oma sõ­ja­väe ja hak­kas pu­nas­te­le osu­ta­ma kor­ra­lik­ku vas­tu­pa­nu. Kõi­ge olu­li­sem la­hing pee­ti 4. jaa­nua­ril 1919 Keh­rast li­gi 5 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel La­hin­gu­väl­jal, kus soo­mus­rong nr 1, mi­da juh­tis kap­ten An­ton Irv, sun­dis vaen­la­se ta­ga­ne­ma.

„Soo­mus­rong on sel­le ma­si­na koh­ta, mil­le­ga või­de­ti Keh­ra la­hing, vä­ga pal­ju öel­dud,“ sõ­nas Val­do Praust.

Ta rää­kis, et Ees­til oli küll kolm soo­mus­ron­gi, kuid soo­musp­laa­te neil pol­nud, vaid puit­sõ­res­ti­kust va­gu­nid, mis olid lau­da­de­ga üle löö­dud, va­hel oli liiv. Tol­la­se soo­mus­ron­gi kes­kel olid au­ru­ve­dur, kau­ba- ja rei­si­va­gu­nid mees­konna va­rus­tuse ja moonaga. Kõi­ge ees oli plat­vorm­va­gun, sel­le jä­rel suur­tü­ki- ja kuu­li­pil­du­ja­va­gu­nid. Keh­ra muu­seu­mis on just kuu­li­pil­du­ja­va­gu­ni ma­kett.

Tu­le­va­ses Keh­ra muu­seu­mi toas on aju­ti­se näi­tu­se­na ava­tud „Sa­da paa­ri kin­daid-sok­ke Ees­ti 100. sün­ni­päe­vaks“. Anu Mäeo­ru al­ga­tu­sel ku­du­sid Keh­ra 34 naist su­vest saa­dik kok­ku 173 kin­da ja so­ki­paa­ri, mil­lest suu­rem osa on ka müü­gis – müü­gi­tu­lu an­tak­se mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mi­le Alek­san­der Tõ­nis­so­ni va­ha­ku­ju te­ge­mi­seks. Kõi­ge roh­kem, 22 paa­ri, ku­dus Elma Mat­sa­lu, suu­re­mad an­ne­ta­jad olid veel An­ne Ras­pel, El­vi Lill­soo, Maa­ri­ka Laag­ri­küll ja Ai­riin Par­man.

Keh­ra jaa­ma­hoo­ne ja Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seum on ava­tud kol­ma­päe­vast lau­päe­va­ni kel­la 10-17, iga­päe­va­selt on seal ko­hal MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam esi­me­ne pal­ga­li­ne töö­ta­ja Koi­du Treial.

MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam te­gev­juht AN­NE ORUAAS koos muu­seu­mi eks­po­naa­di, soo­mus­rong­la­se­ kujuga.
MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam te­gev­juht AN­NE ORUAAS koos muu­seu­mi eks­po­naa­di, soo­mus­rong­la­se­ kujuga.