Keh­ra 8. aja­loo­kon­ve­rents oli pü­hen­da­tud ko­du­kan­di­le Ees­ti kir­jan­du­ses

1620
AN­NI­KA HEIN­SA­LU Tal­lin­na Kir­jan­dus­kes­ku­sest kõ­ne­les pai­ka­dest Tamm­saa­re teos­tes. Üks nii­su­gu­ne koht on Koit­jär­ve – kü­la, mil­lest osa asub Ani­ja, osa Kuu­sa­lu val­las. Oru ta­lu, kus vii­bis Tamm­saa­re, on Ani­ja val­las. Foto An­ne Tan­ne

Esi­mest kor­da sai MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam aja­loo­kon­ve­rent­si­le kut­su­da re­no­vee­ri­tud jaa­ma­hoo­nes­se.

Lau­päe­val, 24. märt­sil toi­mu­nud kon­ve­rents „Meie ko­du­kant rah­va­luu­les ja ilu­kir­jan­du­ses“ oli ka­hek­sas, mil­le MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam ala­tes 2010. aas­tast on kor­ral­da­nud. Ka eel­mi­ne kon­ve­rents 2016. aas­tal oli jaa­ma­hoo­nes, kuid too­kord kuu­la­ti et­te­kan­deid ja­he­das ja hä­ma­ras ruu­mis, mil­le ak­nad olid lau­da­de­ga kin­ni löö­dud, sein­telt koo­rus värv. Pä­rast pool­teist kuud ta­ga­si toi­mu­nud ava­mist oli aja­loo­kon­ve­rents esi­me­ne et­te­võt­mi­ne, mis tõi jaa­ma­hoo­ne taas rah­vast täis – ko­hal oli li­gi pool­sa­da ini­mest, pea­le ko­ha­li­ke aja­loo- ja kir­jan­dus­hu­vi­li­si ka mu­jalt.

„Saat­si­me Ees­ti Ema­kee­le­õpe­ta­ja­te Selt­si­le kut­se, see­tõt­tu tu­li kir­jan­dus­tead­la­si ja õpe­ta­jaid ka Tal­lin­nast,“ sõ­nas Keh­ra Raud­tee­jaa­ma te­gev­juht An­ne Oruaas.

Ta sel­gi­tas, et kes­ken­du­da see­kord­sel kon­ve­rent­sil kir­jan­du­se­le tek­kis mõt­test uu­ri­da, mi­da on Keh­ra ja Ani­ja piir­kon­na koh­ta meie ilu­kir­jan­du­ses: „Va­li­si­me kõi­ge kuul­sa­mad au­to­rid – Eduard Vil­de, kes on kir­ju­ta­nud „Kui Ani­ja me­hed Tal­lin­nas käi­sid“ ja An­ton Han­sen Tamm­saa­re, kes on siin kir­ju­ta­nud „Kõr­bo­ja pe­re­me­he“. Nii „Kõr­bo­ja pe­re­me­he“ kui „Tõe ja õi­gu­se“ ai­nes­tik­ust on pä­ris pal­ju Koit­jär­velt, ala­tes kas­või Var­ga­mäe ni­mest – see koht on te­ge­li­kult Pii­be maan­tee ää­res.“

Vil­de ja Ani­ja
Esi­me­se et­te­kan­de te­gi kon­ve­rent­si mo­de­raa­tor El­le-Ma­ri Ta­li­vee Un­de­ri ja Tug­la­se Kir­jan­dus­kes­ku­sest. Ta rää­kis Eduard Vil­de ro­maa­nist „Kui Ani­ja me­hed Tal­lin­nas käi­sid“, mil­le­ga au­tor kir­ju­tas ühe pai­ga Ees­tis tun­tuks.

„Kui Ani­ja me­hed Tal­lin­nas käi­sid“ il­mus 1903. aas­tal ning oli kesk­mi­ne raa­mat aja­loo­li­sest tri­loo­giast, ku­hu kuu­lu­vad veel „Maht­ra sõ­da“ ja „Proh­vet Malts­vet“.

„Ani­ja-raa­mat on kat­se port­re­tee­ri­da meest, kes tu­li Ani­jalt ja läks Tal­lin­nas­se ning ju­tus­ta­da, mis te­ma­ga seal juh­tus,“ rää­kis El­le-Ma­ri Ta­li­vee.
Ro­maa­ni pea­te­ge­la­ne on koos ema ja ka­sui­sa­ga Ani­ja­le ko­li­nud Lää­ne­maa pa­ru­ni so­hi­laps Mait Luts. Uues ko­du­ko­has ha­ka­ti te­da te­ge­li­ku pä­ri­to­lu tõt­tu nar­ri­ma ning noo­ru­ki­na lä­heb Mait pä­ri­si­salt toe­tust nõud­ma. Mõis­nik ei ta­ha, et ju­tud so­hi­lap­sest ilm­siks tu­lek­sid ning või­mal­dab tal ko­li­da Tal­lin­nas­se, kus hea­de puu­tööos­kus­te­ga Mait lä­heb meist­ri juur­de õpi­poi­siks, saab sel­liks, sak­sas­tub ja võiks nai­da meist­ri tüt­re, kuid ar­mub Lää­ne­maa mõi­sast Tal­lin­na­se põ­ge­ne­nud Lee­na Pa­jus­se, ke­da kiu­sab ta­ga Mai­du pool­vend, noor pa­run.

Traa­gi­li­se lõ­pu­ga lu­gu oli te­ge­li­kult Vil­de väl­ja­mõel­dis, pea­le 21. juu­lil 1858 Tal­lin­nas Vi­ru vä­ra­va­te ees pek­sa saa­nud Ani­ja-mees­te ni­me­de po­le sel­les roh­kem au­tent­set, kui­gi kir­ja­nik uu­ris „Maht­ra sõ­ja“ jaoks vä­ga pal­ju aja­loo­li­si do­ku­men­te ning kir­ju­tas Ani­ja-mees­te raa­ma­tu „Maht­ra sõ­jast“ üle­jää­nud ma­ter­ja­li­de põh­jal.

El­le-Ma­ri Ta­li­vee näi­tas va­nal kaar­dil pea­te­ge­la­se tee­kon­da Ani­jalt Tal­lin­nas­se. Kon­ve­rent­sil kü­si­ti, kas ja kui pal­ju võis Eduard Vil­de ro­maa­ni kir­ju­ta­mi­se­ga seo­ses käia Ani­jal. Et­te­kand­ja vas­ta­ta ei osa­nud, see po­le tea­da.

Koit­jär­ve ja Bir­ken­ruh
An­ni­ka Hein­sa­lu Tal­lin­na Kir­jan­dus­kes­ku­sest kõ­ne­les pai­ka­dest Tamm­saa­re teos­tes. Ta ju­tus­tas, et kir­ja­nik­ku mõ­ju­tas ja ins­pi­ree­ris loo­dus – maas­ti­kud, kus ta oma elu jook­sul käis. Üks koht, kus ta vä­ga pal­ju vii­bis, oli Oru ta­lu Koit­jär­vel. Kui­gi seal val­mi­sid vaid väik­se­mad ju­tus­tu­sed, sest ro­maa­ni­de kir­ju­ta­mi­se ajal oli Tamm­saa­re ju­ba abi­elu­mees ja elas Tal­lin­nas, vaid „Kõr­bo­ja pe­re­me­he“ kir­ju­tas su­ve­puh­ku­sel Kau­ni­saa­re kü­las Bir­ken­ruh mõi­sas. Siis­ki oli Koit­jär­ve An­ni­ka Hein­sa­lu hin­nan­gul koos Var­ga­mäe ehk Al­bu val­las Ve­te­pe­re kü­las asu­va lap­se­põl­ve­ko­du ning Pu­na­se La­ge­da­ga Sot­šis üks kol­mest Tamm­saa­ret kõi­ge roh­kem mõ­ju­ta­nud maas­ti­kust. Ka „Kõr­bo­ja pe­re­me­hes“ ja „Tões ja õi­gu­ses“ on Koit­jär­ve ai­nes­tik­ku pä­ris pal­ju, ko­ha­kir­jel­du­si, ni­me­sid, ini­mes­te­ga seo­tud lu­gu­sid.

Noor kir­jan­du­seuu­ri­ja Eve­lyn Fri­do­lin Tal­lin­na Teh­ni­ka­kõrg­koo­list arut­les te­ge­li­ku ehk geog­raa­fi­li­se ko­ha ja kir­jan­dus­li­ku ko­ha su­he­te üle. Tõi näi­teid, kus kir­jan­dus on geog­raa­fi­li­se ko­ha üle kir­ju­ta­nud. Kõi­ge tun­tu­ma­te nii­su­gus­te koh­ta­de­na ni­me­tas ta Var­ga­mäe­na tea­tud Ve­te­pe­re kü­la ning Paun­ve­re­na tea­tud Pa­la­mu­se küla.

Fil­mi­režis­söör ja st­se­na­rist Rai­mo Jõe­rand, kes elab Raud­o­jal, rää­kis Keh­rast 4 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel asu­vas Bir­ken­ruh´ mõi­sas 1917. aas­tal toi­mu­nust – kir­jan­dus­rüh­mi­tu­se Siu­ru liik­me­te su­vi­ta­mi­se ajal Ma­rie Un­de­ri ja Frie­de­bert Tug­la­se va­hel puh­ke­nud ar­mu­loost: „1917. aas­ta su­vi Bir­ken­ruh´s on Ees­ti kul­tuu­ris äär­mi­selt olu­li­ne – koh­tu­sid Tug­las ja Un­der.“

Ta näi­tas kat­keid ETV jaoks teh­tud saa­te­sar­ja „Hetk aja­loost“ fil­mi­lu­gu­dest nii Bir­ken­ruh’ kui Koit­jär­ve koh­ta ning lu­ges Ma­rie Un­de­ri luu­let.
Mõ­ned aas­tad ta­ga­si kir­ju­tas Rai­mo Jõ­re­rand „Ees­ti Va­ba­riik 100“ fil­mii­dee­de kon­kur­si­le st­se­naa­riu­mi Siu­rust ja Ma­rie Un­de­rist, kel­le elu ja te­ge­vust on ta vä­ga põh­ja­li­kult uu­ri­nud. Un­de­rit pi­di män­gi­ma Mir­tel Poh­la, Tug­last Mait Malms­ten, kuid film jäi toe­tu­se­ta.

„Oo­ta­me se­da fil­mi siis­ki vä­ga,“ kin­ni­tas An­ne Oruaas.
Ma­ri-Ann Rem­mel Ees­ti Rah­va­luu­le Ar­hii­vist tut­vus­tas raud­tee­pä­ri­mu­si ala­tes raud­tee­ga seo­tud üt­le­mis­test, kõ­ne­kään­du­dest ja va­na­sõ­na­dest ku­ni üles­kir­ju­ta­tud le­gen­di­de või rah­va­suus moon­du­nud tõ­si­lu­gu­de­ni. Neid on ka Keh­ra kan­dist – 19. sa­jan­di lõ­pus oli Keh­ra koo­li õpe­ta­ja Ja­kob Tan­nent­hal, kes oli Ja­kob Hur­da kaas­töö­li­ne.

Kon­ve­rent­si lõ­pus ava­ti Keh­ra ko­du­loo­muu­seu­mi toas fo­to­näi­tus 2012. aas­tal Bir­ken­ruh mõi­sas eten­du­nud su­ve­la­vas­tu­sest „Bir­ken­ruh epi­sood. Kurb ar­mu­lu­gu“. Se­da tut­vus­ta­sid Mar­git ja Mait Ee­rik MTÜst Tuu­le­kell. Näi­tus on jaa­ma­hoo­nes ava­tud mai­kuu­ni.

MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam sai 8. aja­loo­kon­ve­rent­si kor­ral­da­mi­seks ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mist 1989 eu­rot, toe­tas ka Ani­ja vald. Järg­mi­ne kon­ve­rents on tõe­näo­li­selt Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­test ning tu­le­va aas­ta jaa­nua­ris, mil la­hin­gu­test möö­dub 100 aas­tat.

Eelmine artikkelRaa­si­ku val­la näi­te­ring Äpu­näpp taa­se­lus­tas oma fil­mi uues kuues
Järgmine artikkel14. ap­ril­lil al­gab hea­kor­rap­ro­jekt „Ani­ja vär­vib“