Kauplusauto klientide arv väheneb iga aastaga

2586

FIE Endel Laanemets viib Anija ja Raasiku valda kaupa kaks korda nädalas.

Endel Laanemets sõidab kauplusautoga läbi Kose, Anija, Raasiku ja Rae valla kaks korda nädalas ning nüüdseks 21 aastat järjest. Anija vallas teeb ta peatused Voosel ja Vetlas, Raasiku vallas Kivilool, Tasujas ja Pikaveres. Mõnel pool ootavad kaupa üksikud ostjad, suuremates keskustes on kliente harilikult rohkem.

Kaupmees tunnistab, et ostjaid on jäänud aastatega vähemaks, kuid see pole siiani sundinud teda käega lööma ega tegevusest loobuma: „Maal sureb elu välja. Need, kes praegu veel alles on, tuleb ära toita. Põhiliselt ostavad pensionärid, kuid neid jääb ju vähemaks. Noored toovad toidu linnast.“

Kui palju kaupa tuua
Sõnumitooja kirjutas kauplusautost viimati kolme aasta eest. Selle aja jooksul on muutunud mõndagi. Kroon asendus euroga, hinnatõus on mõjutanud rahva ostujõudu. Raasiku vallavalitsus pani käima bussi, mis sõidutab inimesed Kiviloolt Pikavereni kord nädalas Kosele poodi ja tagasi.

Bussi käimapanek on muutnud olukorra Endel Laanemetsa jaoks keerulisemaks. Varem teadis ta täpselt, kui palju kaupa iga kord tooma peab. Nüüd võib juhtuda, et kord on inimene käinud vallabussiga poes ja varunud piisavalt toitu, teinekord mitte.
Seetõttu tuleb ette, et vahel jääb kaupa üle, teinekord on enne viimaseid peatusi otsas.

„Näiteks eelmisel korral jäi mul 20 pakki piima alles. Seekord võtsin vähem ja poole tee peal on juba kõik ära müüdud,“ selgitab kauplusbussi omanik.

Ta lisab, et kahjuks tuleb kaardimakse võimaluse puudumine. Ostjal peab tasumiseks olema sularaha, kuid pangaautomaat, millest raha välja võtta, asub Kosel, kui sinna minnakse, siis ka ostetakse seal.

Hinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, kuid pensionites  ja sotsiaaltoetustes suuremaid muutusi ei ole olnud. Endel Laanemetsa sõnul annab see ka natuke tunda. Oluliselt on vähenenud alkoholi ja suitsu müük.

„Eks neid, kes õlle järele tulevad, ikka leidub veel, aga võrreldes varasemaga vähem. Paki suitsu eest saab ju peaaegu kilo liha,“ lausub ta.

Küllaltki hästi läheb tema sõnul endiselt liha müük. Valgast saadud värsket liha müüb natuke odavamalt, kui saab Koselt poest. Vaidlusi liha müügi osas on olnud tervisekaitseametiga.

„Nad ei saa päris täpselt aru, kuidas bussi külmikud töötavad. Tahtsid, et hakkaksin sügavkülmutatud liha müüma, aga leian, et inimestel peab olema ikka värske liha võtta. Liha hoian bussi külmutuskappides, mille panen sõidust tagasi jõudes laadima, nagu autoakud. Esitasin tervisekaitseametile enesekontrolli päevikud, kus kirjas külmikute temperatuurid. Usun, et nüüd peaks korras olema.“

Kodus hakkab igav
Kaupmehe tööpäevad on tihedad. Lisaks esmaspäevasele ja neljapäevasele kauplusauto ringile, käib ta kolmapäeviti müümas veel Paunküla pool.
Teisipäeval ja reedel sõidab Tallinnasse kaupa tooma, mis tähendab, et ärgata tuleb kell viis hommikul.

„Olen mitu korda mõelnud, et teen veel ühe aasta ja siis lõpetan ära. Vanust on ka juba 75 aastat, aga mis ma koduski istun. Olen harjunud sõitma, saan toidupoolise endale ja viin teistelegi. Jõuluajal olin kaks nädalat kodus, igav hakkas,“  jutustab Endel Laanemets.

Suurt tulu kauplusauto sisse ei too – ostjate arv väheneb, kulud kasvavad, valdadest aitab bensiinikulusid katta vaid Rae, kuue aasta eest soetatud bussil on olnud vaja vahetada osi.

Küsimusele, kas ei oleks kasulikum sõita Kose-Anija-Raasiku-Rae ringi vaid kord nädalas, vastab ta, et sedasi päris ei saa, sest olulised on kauba säilivusajad.
Mida ühe päevaga ära ei müü, saab müüa järgmisel korral. Kui jätta pikem vahe, siis ületab kaup säilivusaja ja tuleb ära visata. Kui vahepeal saab mõni toiduaine otsa, peaks ootama kogu nädala.

Võrreldes varasemaga annab Endel Laanemets nüüd vähem võlgu: „Olen püüdnud ostjaid sellest kombest võõrutada. Saavad veel mõned tõesti usaldusväärsed inimesed, kes kohe, kui raha tuleb, oma võla ostutšeki alusel tasuvad. Inimene peab ju kuidagi elama ja süüa saama.“

Võlgu ei taha enam eriti anda ka seetõttu, et kui inimesega peaks midagi juhtuma, jäävadki need tasumata.

Praegu jõuab Endel Laanemets ringi kiiresti sõidetud, sest talvised teed on head. Suvel muutuvad mõned kohad raskemini läbitavateks. Ostjaid aga suvi kuigi palju juurde ei too, sest suvitajad-sisserändajad ostavad oma kauba mujalt. Autokaupluse kliendid on enamjaolt need, kes alati. Mõni ostab paar asja, teine korvitäie. Teatud kaupa, nagu näiteks kartulit, toob Endel Laanemets ainult tellimise peale.

Mõnes külas vajalikum, teises vähem
Pikavere-Mallavere külaseltsi esimees Tõnu Suurkuusk ütleb, et kuigi kauplusauto käib nende küladest läbi kaks korda nädalas, on valla tellimusel käima pandud Kose buss vajalikum ning suurem osa inimesi toob kauba sellega: „Kauplusauto hinnad on võrdlemisi kõrged, enamik asju on poes odavamad. Kosel on peale poe olemas pangaautomaat, postkontor, apteek. Inimene saab kõik vajaliku korraga tehtud. Paljudel on Kose surnuaeda lähedased maetud, jõuab ka haudadel käia.“

Kui Raasiku valla külades ei ole kauplusauto kohalkäik ehk enam nii oluline, siis vastupidine on lugu Anija vallas.

Voose külaseltsi esimees Andrus Nilisk ütleb, et sealsed pensionärid ostavad esmatarbekaubad just kauplusautost, sest lähim pood on 10 kilomeetri kaugusel Alaveres:

„Kui kauplusauto ära peaks kaduma, siis küll ei tea, kuidas nad kõik vajaliku kätte saavad. Heal juhul käivad pensionärid Kehras korra või paar kuus. Alaverre minek võrdub ka juba ühepäevase matkaga. Bussiliiklus on selline, et hommikul saab kohale ja alles lõunast tagasi. Kauplusauto on meie piirkonnas väga vajalik.“