Kaugtöö­keskustest Kuusalu vallas

1230

RANDO ALLMÄGI, MTÜ Lahemaa Kaugtöö- ja Koolituskeskused juhatuse liigeKaugtöö on terves maailmas kasvav nähtus – Euroopas on üle 20 miljoni kaugtöö tegija ja nende hulk kasvab pidevalt. Üheks oluliseks põhjuseks, miks kaugtöö järjest enam levib, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng, mis teeb võimalikuks paljude asjade ajamise ilma, et peaks kohale minema.

Rohkemal või vähemal määral puutuvad kaugtööga kokku kõik organisatsioonid – mingi osa tööst toimub ju ikka arvutite ja telefonidega, inimesed suhtlevad omavahel MSNis, Skypes, e-maili teel vms, isegi ühes ruumis olles. Seega me ei saa mööda vaadata sellest, et järjest suurem osa tööst toimub virtuaalselt, pigem peaksime mõtlema, mida see toob kaasa meie töökultuurile ja igapäevasele suhtlemisele.  

Teiseks oluliseks ja kasvavaks trendiks on, et nö valgekraed on hakanud väärtustama elukeskkonnana maapiirkondi. Intensiivsest tööst taastumiseks vajatakse privaatsust ja vaikust, mida maaelu pakub. Samuti leitakse, et väiksemad asulad või maakohad on lastele kasvukeskkonnaks paremad kui suurlinnad.

Need arengud toovad maale kontoritöö tegijaid, kelle töö reeglina võimaldab teatud osas distantsilt töötamist. Muidugi ei saa ka ära unustada püsielanikke, kellele kaugtöö võib avada töötamise võimalusi hoopis teises piirkonnas, ilma et peaks kodukohast ära kolima. 

Tavaliselt oleme harjunud pidama kaugtöö all silmas kodus töötamist. Kaugtöökeskused, mis on sisuliselt kodus töötamise ja tööandja kontoris töötamise vahepealne variant, on Eestis suhteliselt uus nähtus. Samas ei saa me öelda, et meil ei oleks kaugtöökeskusi – inimesed töötavad kohvikutes, raamatukogudes, avatud Internetipunktides jm – neid kohti lihtsalt ei nimetata kaugtöökeskusteks.

Enamasti ei ole nendes kohtades, kus inimesed kaugtööd praktiseerivad, ka läbimõeldud töökeskkonna tingimused, et töötamine tõepoolest turvaline ja mugav oleks. Eesti Kaugtöö Ühingu ja partnerite arendatav kaugtöökeskuste võrgustik peaks selle lünga täitma. Sageli ei peagi olema tegemist suuremahulise investeeringuga, vaid pigem töötingimuste läbi mõtlemise ja ka info liikumisega, et inimestel oleks ülevaade töötamise võimalustest piirkonnas. Just seda plaanime ka Kuusalu vallas teha, et kasutada ära olemasolev infrastruktuur, seda edasi arendada ning ühtsete tingimustega võrgustikuks siduda.

Kaugtöökeskused ei ole ainult töökoha rentijad, vaid ka kohaliku elu edendajad ja hariduse sõna otseses mõttes maale toojad. Julgen väita, et Eestis on e-hariduse võimalused tänasel päeval veel väga tagasihoidlikult ära kasutatud. Aga just hariduse kättesaadavus on see, mis hoiab inimesed aktiivsena. Eriti oluline on hariduse temaatika noortele – kui näiteks osaliselt on võimalik kutse- või kõrgharidust omandada ka elukohalähedal kaugtöökeskuses, vähendab see õppimise kulusid ning sidustab noori piirkonnaga. 

MTÜga Lahemaa Kaugtöö- ja Koolituskeskused anname endast parima, et käivitada kaugtöö ja koolituskeskuste võrgustik Kuusalu vallas ning kasutada seeläbi maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalused tööhõive ja inimeste kvalifikatsiooni tõstmiseks meie kodukandis. Kindlasti on kaugtöökeskuste näol tegemist ka olulise toega ettevõtetele kontoripinna ja spetsialistide jagamise näol.