KAREL RÜÜTLI, Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees, SDE
Uhkusega võime pidada ennast metsarahvaks – meie metsades kasvab iga eestimaalase kohta 3000 puud. Riigile kuuluva metsa ning teiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kelle omandis on ligi 40protsenti kõigist Eesti metsadest.
Kuigi Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, kus metsa all on tervelt 2,2 miljonit hektarit, ei tohi me metsa suhtuda vastutustundetute ühepäevaperemeestena, kus peamine eesmärk on tulu saamine. Metsade rajamisele, nende kultiveerimisele ja hooldusraiele, aga ka metsateede ja kuivendussüsteemide uuendamisele tuleb pöörata märksa suuremat tähelepanu.
RMK teenib raha metsa ja metsamaterjali müügiga. Alates keskuse asutamisest 1999. aastal on ta keskmiselt kandnud aastas riigieelarvesse 250 miljonit krooni ehk siis ligi 16 miljonit eurot.
2011. aastal võttis riik RMK-st omanikutulu ja tulumaksu välja 26 miljoni euro eest, 2012. aastal teeb ta seda 45,8 miljoni euro ja 2013. aastal eelarves plaanib teha 17,9 miljoni euro ulatuses.
2010. aasta lõpu seisuga oli RMK käsutuses ligi 1,1 miljonit hektarit maad, millest metsaga oli kaetud 824000 hektarit ja ülejäänu moodustasid valdavalt sood ning rabad, vähesel määral ka teised looduskooslused (põllud, heinamaad, roostikud).
Selle hiiglasliku maa-ala teenindamiseks on ehitatud 8115 kilomeetrit metsateid. Kuna Eesti metsamaad on valdavalt liigniisked, on riigimetsa rajatud 444000 hektari ulatuses maaparandussüsteeme.
Kui arvestada metsatee keskmiseks elueaks 20 aastat ning maaparandussüsteemi omaks 30 aastat, siis tuleks igal aastal rekonstrueerida ligi 400 kilomeetrit teid ja 15000 hektarit kuivendussüsteeme. Valdav osa teedest ja kuivendusvõrgust on rajatud aastatel 1960-1980, mistõttu on enamik neist tänaseks jõudnud rekonstrueerimisikka või on nad veelgi vanemad.
Enamasti rahanappuse, aga ka projekteerimis- ning ehitusvõimsuste puudumise tõttu on viimastel kümnenditel uuendatud aastas keskmiselt 200 kilomeetrit metsateid ja 5000 hektarit maaparandussüsteeme. Kuigi rekonstrueerimis- ja ehitustööde tempo on tõusnud, on selge, et ilma mahtusid suurendamata hakkab metsamaa tootlikkus langema ja metsamaterjali kogus vähenema. Vastavalt kahanevad ka riigi tulud.
Hinnanguliselt langetab vajalike metsaparandustööde tegemata jätmine järgmisel kümnel aastal riigimetsa raiemahtu ca kolmandiku võrra. Samas rütmis kukuvad ka RMK enda majandusnäitajad. Lisaks peab arvestama puidu töötlemisest saadava lisaväärtuse langusega ja selle mõjuga majandusele.
Riigivaraseadus kohustab riigile kuuluvat vara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Teisisõnu peab kõigi riigivaraga tehtavate toimingute või tehingute puhul silmas pidama, et need oleksid riigile kasulikud. Selge rahalise mõõtme kõrval puudutab RMK ümber toimuv otseselt väga paljusid Eesti inimesi. Korras ja läbitavaid metsateid vajavad kas või marjulised ja seenelised.
