Kas Loksa linn, Raasiku, Aegviidu ja Jõelähtme vald kaovad?

3870

Ministeeriumi eelnõu järgi jäävad Ida-Harju tõmbekeskusteks Kuusalu, Kehra, Kose, Jüri, Maardu, Haabneeme.

Siseministeerium saatis eelmisel nädalal teistesse ministeeriumidesse ja ka Eesti Maaomavalitsuste Liidule kooskõlastamiseks omavalitsuskorralduse reformi eelnõu, mille järgi peaks Eestisse jääma pärast 2017. aasta kohalikke valimisi 63 omavalitsust senise 215 asemel. Eelnõule oodatakse arvamusi hiljemalt 24. veebruariks 2014.

Eelnõus on loetletud 63 tõmbekeskust, mille ümber peaksid koonduma tõmbekeskuseta omavalitsused – need peaksid käesoleva aasta jooksul esitama ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks omavalitsusüksusele, mille territooriumil asub tõmbekeskus. Ühinemis­protsessi saaks algatada ka vastupidiselt – tõmbekeskusega vald saab teha ettepaneku sellele piirinaabrile, kelle territooriumil eelnõus nimetatud tõmbekeskust pole.

Ida-Harjus on tõmbekeskusi kuus: Kuusalu alevik, Kehra linn, Maardu linn, Kose alevik, Jüri alevik ja Haabneeme alevik. Lääne-Harju tõmbekeskused on alevikest Tabasalu ning linnadest Paldiski, Keila ja Saue. Omaette tõmbekeskusena on Harjumaal nimetatud ka Tallinn.

Eelnõus on märgitud, et uue omavalitsusüksuse saavad moodustada ühist piiri omavad vallad-linnad. On antud võimalus ühineda ka valdade-linnade piiridega külgnevate haldusüksuste kaupa – eelnevalt korraldatavas rahvaküsitluses tuleb uurida elanikelt täpselt, millise tõmbekeskusega nende koduküla või alevik ühinema peaks.

Eelnõus on ka lause, et need omavalitsused, mis juba praegu moodustavad toimepiirkonna ehk tõmbekeskuse koos tagamaaga, mille suurus on 5000 elanikku, ei pea linnade ja valdade ühinemisprotsessi algatama. Samas võidakse neile teha ühinemisettepanekuid.

Eelnõus on välja toodud ka sundliitmise võimalus. Seda saab teha siis, kui tõmbekeskusena määratletud keskus ei ole rahvaküsitluse tulemusel kohalike elanike arvates tegelikult keskus. Kui elanike arvamuse väljaselgitamise tulemusel ilmneb, et keegi ei soovi ühineda kohaliku omavalitsusega, kuhu on määratud tõmbekeskus, ühineb ta ise mõne teise omavalitsusega, mille territooriumil asub tõmbekeskus. Võimalik on moodustada uusi osavaldu ja linnaosasid.

Ühinemisotsused koos nõutava dokumentatsiooniga tuleb volikogudel esitada maavanemale hiljemalt selle aasta jooksul – 30. detsembriks 2014. Vabariigi valitsus algatab hiljemalt 2. märtsiks 2015 nende valdade ja linnade ühinemise, kes ei ole esitanud tähtaegselt vabatahtlikku ühinemisotsust koos nõutava dokumentatsiooniga.

Valdade ja linnade ühinemise määruse peab vabariigi valitsus vastu võtma hiljemalt 1. oktoobriks 2015. Eesti riigi uus haldusterritoriaalne korraldus ning sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus valdade ja linnade kohta peaks jõustuma 2017. aasta sügisel kohalike volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

Eelnõu toob välja ka väikelinnadele esitatavad nõuded. Linna staatuse saavad edaspidi säilitada või taastada need omavalitsused, mille elanike arv on vähemalt 5000. Lisatud on, et see on võimalik juhul, kui linna elanike arv moodustab vähemalt poole linnaga ühinenud omavalitsusüksuse elanike koguarvust.

Veel on eelnõus, et liituvate omavalitsuste juhtidele tuleb tagada töökoht vähemalt kaheks aastaks ning ka kõik ametnikud peavad saama töökoha.

Omavalitsusjuhid arvavad erinevalt

Kui eelnõu leiab heakskiidu, peaksid Loksa linn, Raasiku, Jõelähtme ja Aegviidu vald ühinema oma piirinaabriga. Toimetus küsis omavalitsusjuhtidelt, mida nad sellest arvavad.

Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev: „Saatsin eelnõu me volikogu komisjonide esimeestele tutvumiseks. Kui vaadata realistlikult, siis kindlasti on vaja Eesti haldusjaotuses muudatusi teha. Heameel on, et Kehra on tõmbekeskusena kaardil. Oleme Aegviidu vallale kahel korral teinud ettepaneku ühinemiseks, seni on keeldutud. Samas on loogiline, et selline väike vald oleks meiega koos. Tegelikult paneb kogu Eesti elu paika üks tõmbekeskus – Tallinn. Valitsevad otsused tehakse seal. Ka Tartu on teisejärguline.“

Anija vallavanem Arvi Karotam: „Eelnõu paneb meie vallale suured tulevikuperspektiivid. Peaksime asuma naabervaldade inimestega koos seda arutama. Esmalt tuleks teha vallajuhtidega niiöelda härrasmeeste kokkulepped tuleviku suhtes, siis poliitiliselt volikogude ja vallavalitsuste tasandil, edasi küsida inimeste arvamust. Tuleb ületada muutuste ees psühholoogiline piir. Riik peab seoses muutustega tulubaasi osas valdadele vastu tulema.“

Kuusalu volikogu esimees Enn Kirsman: „Mul on loomulikult hea meel, et Kiiu-Kuusalu kaksikalevikku tunnustatakse tõmbekeskusena, mis ministri plaanide kohaselt võiks tõmmata Loksat, Anija valla põhjaosa ning Jõelähtme valla idaosa. Kuid ma pole just väga optimistlik, et eelnõu plaanist kaugemale jõuab. Usun, kui naabrid ühinemissooviga välja tulevad, on Kuusalu volikogu läbirääkimiseks valmis.“

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Ida-Harju suhtes on tõmbekeskused loogilised. Kuusalu tõmbab inimesi alates Piibe maanteest kuni Kullamäe ja Haapseni. Loksa ongi juba valla külade keskel. Vaadata tuleb, kuidas inimesed täna liiguvad ja kuidas liikusid varasematel aegadel ning tulevikus. Tasub ka mõelda, mis on haldusreformi tegelik mõju. Seda ei saa teha üksi, läbi tuleks vaadata, millised ülesanded jäävad riiklikeks ja mis omavalitsusele, tagada rahaline kate.“

Raasiku volikogu esimees Ants Kivimäe: „Raasiku vald on piisavalt jätkusuutlik, seda ei pea tükeldama. Vald on taas­iseseisvumise ajal olnud suutlikkuse poolest Eestis esimese 30 seas, ei näe põhjust, et peaksime mõtlema kellega liituda ja kuhu meid tõmbab. Seisame selle eest, et Raasiku vald jääb.“

Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi: „See reform on vist juba viies, mida kavandatakse, ning ei sobi samuti mitte kusagile. Panna tõmbekeskused paika mobiilse positsioneeringu järgi, on üks võimalus. Kahjuks siit edasi läheb juba asi mõistlikkusest kaugele. Ei ole kuidagi põhjendatud teha järeldusi, et vallapiir tuleb joonistada ümber inimeste liikumise – selline käsitlus ei oma teaduslikku põhjendust. Elame vabal maal ja ma ei mõista, miks ei tohi inimene elada ühes ja tööl käia teises omavalitsuses? Nagunii jookseb seegi eelnõu plindrisse, riigi praeguse koalitsiooni teine pool ilmselt ei toeta seda. Kui meil ongi tõmbekeskus, siis on see Tallinn, ülejäänu jääb lihtsalt tee peale.“
ülle tamm

Aegviidu vallavanem Riivo Noor: „Tapa ja Anija vald tegid hiljuti Aegviidu vallale liitumis­ettepaneku ning lähtume rahvaküsitluse tulemustest, millest selgus, et Aegviidu inimesed ei soovinud liituda. Meie seisukoht on sama, rahvas on suuna andnud. Aegviidu asub Harju nurgas, nii või teisiti on ääremaa. Väikesed vallad võivad olla väga efektiivsed ja omanäolised ning pakkuda elanikkonnale  kvaliteetset teenust koos meeldiva elukeskkonnaga.  Sundliitmine oleks suur tagasilöök Aegviidu arengus.“

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja: „Maardu, Kuusalu ega Jüri pole Jõelähtme vallale tõmbekeskused. Meie inimeste tõmbekeskus on Tallinn, kuid ei usu, et eesmärk on pealinna laiendada. Me vald on saanud hakkama, on suutlikkuselt Eestis esimese kümne seas. Võib-olla mujal riigis on sundliitmist vaja, Harjumaal vajadus puudub. Ei näe vajadust olemasolevat lõhkuda. Ma ei usu sellesse ideesse ega ka, et reform kusagile jõuab.“

Loksa linnapea Värner Lootsmann ei soovinud Sõnumitoojale kommentaari anda lisades, et tegeleb alles selle teemaga.