Kas Keh­ras­se võiks ra­ja­da kal­mis­tu?

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Priit Raud­ki­vi pakkus väl­ja idee ra­ja­da Keh­ras­se või sel­le lä­hiümb­rus­se kal­mis­tu.

„See mõ­te tu­li vä­ga proo­sa­li­sel põh­ju­sel. Olen Keh­ras ela­nud ko­gu elu, kuid va­ne­mad on siia mu­jalt tul­nud. Kui mi­nu või va­ne­ma­te­ga, kel­lel po­le Raa­si­ku ega Ko­se­ga min­git seost, peaks mi­da­gi juh­tu­ma, ku­hu meid mae­tak­se? Prae­gu tun­dub Raa­si­ku kal­mis­tu ai­nus või­ma­lus, kuid see on pi­gem sund­va­riant, mit­te et se­da ta­hak­sin,“ sel­gi­tas Priit Raud­ki­vi.

Ta li­sas, et ko­du­lin­na­le lä­hi­ma­le sur­nuaia­le Raa­si­kul ei ole mae­tud üh­te­gi te­ma su­gu­last, see­pä­rast on kor­ra ise­gi mõel­nud, kas te­ha ko­du­ma­ja juur­de ur­ni­de jaoks väi­ke pü­ha­mu. Siis­ki leiab ta, et Keh­ras­se oleks va­ja sur­nuae­da, sest lin­nas on jär­jest roh­kem ela­nik­ke, ka muu­keel­seid ini­me­si, kel­lel Raa­si­kul asu­va aja­loo­li­se Har­ju-Jaa­ni kal­mis­tu­ga kok­ku­puu­teid ei ole.

Keh­ra on ju­ba am­mu Raa­si­kust suu­re­maks kas­va­nud, kuid siin ei ole sur­nuae­da. Olen mõl­gu­ta­nud ka era­kal­mis­tu mõ­tet, aga leian, et sur­nuaed peaks ole­ma mu­nit­si­paa­l­oman­dis. Tean, et sel­le­le on kind­lad nõu­ded, olen kal­mis­tu­sea­dust lu­ge­nud ja mi­da­gi üle­ta­ma­tut kal­mis­tu ra­ja­mi­seks po­le, pea­mi­ne on, et ei ri­kuks põh­ja­vett,“ lau­sus Priit Raud­ki­vi.

Kal­mis­tu ei pea te­ma ar­va­tes ole­ma vä­ga suur, sest kui­gi osa va­ne­maid ini­me­si soo­vib veel kirs­tu­ga mat­mist, on neid üha vä­hem, jär­jest roh­kem on ha­ka­nud le­vi­ma põ­le­ta­mis­ma­tu­sed kre­ma­too­riu­mis: „Mõ­ni soo­vib oma tu­ha puis­ta­mist näi­teks Jä­ga­la jõk­ke, kuid lä­he­das­tel on va­ja koh­ta, kus käia mä­les­ta­mas. Ol­gu sel­leks kas või ruut­meet­ri­ne maa­lapp hauap­laa­di ja küün­la­ga. See koht ei pea asu­ma Keh­ra lin­nas, ar­van, et ka Keh­ra üm­ber on sel­leks maad, kui na­tu­ke rin­gi vaa­ta­me. Esial­gu liht­salt mõ­ni põl­lu­serv, küll ka hal­jas­ta­mi­se­ni jõua­me.“

Priit Raud­ki­vi ar­va­tes võiks kü­si­da, mi­da Keh­ra ini­me­sed ar­va­vad, ning kui te­ma ideed toe­ta­tak­se, tu­leks ha­ka­ta kal­mis­tut ka­van­da­ma.

Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor lau­sus, kui ko­ha­li­kel ela­ni­kel on soov, et Keh­ras oleks oma kal­mis­tu, peak­sid vo­li­ko­gu ko­mis­jo­nid se­da aru­ta­ma: „Prae­gu mae­tak­se meie ini­me­si ümb­rus­kon­nas Raa­si­ku, Ko­se ja Aeg­vii­du kal­mis­tu­le. Aeg­vii­du uuel kal­mis­tul on ruu­mi, kui sin­na ta­he­tak­se mat­ta, Ko­se ja Raa­si­ku sur­nuae­da­de koh­ta mul in­fo puu­dub. Kui soo­vi­tak­se kal­mis­tut ka Keh­ras­se, et oleks liht­sam omas­te kal­mu­del käia ja neid hool­da­da, tu­leks lei­da so­biv koht lin­na ser­vas või na­tu­ke kau­ge­mal.“

Kal­mis­tu­sea­du­ses on öel­dud, et kal­mis­tut ei või ra­ja­da ega laien­da­da vee­haar­de sa­ni­taar­kait­sea­la­le, vee­võ­tu­ko­ha­le lä­he­ma­le kui 50 meet­rit ega maa-ala­le, mis on lä­he­mal kui 200 meet­ri kau­gu­sel asu­va vee­haar­de suu­nas kal­du. Kal­mis­tu vä­lis­pii­rist vä­he­malt 50 meet­ri ula­tu­ses on kee­la­tud ra­ja­da ehi­ti­si ja pla­nee­ri­da maa­ka­su­tust, mis võib põh­jus­ta­da kal­mis­tul mü­ra.

Vas­ta­valt kal­mis­tu­sea­du­se­le ot­sus­tab kal­mis­tu ra­ja­mi­se ko­ha­li­k vo­li­ko­gu.