Karud on lõhkunud mesipuid Haras, Kolgas, Andineemes

3765
Karupojad videol Haras Pärna talu mesipuude juures 27. april­lil kell 11.

Emakaru koos kolme pojaga on nähtud Kuusalu vallas Haras ja Kasispeal.

Kuusalu vallas mere ääres asuva Hara küla Pärna talu pererahvas on lootusetu –  kolm nädalat on mesitarusid lõhkunud karud. Naabrimees nägi aprilli alguses samas kandis tee ääres emakaru koos kolme pojaga. Pärna talu pere pole oma mesipuude juures nelja karu korraga kohanud, kuid kindel on, et karupoegi on rohkem kui üks.

Karu ja pojad on julged, ei karda neid peletama läinud inimesi, taanduvad metsa, peagi on tagasi. Pererahvas on aknast jälginud, kuidas karupoeg selili mesikärge sööb ning emakaru on püsti tõustes suurem kui pikka kasvu mees. Pojad on pooleteiseaastased.

Pärna talu mesipuid on karud sel kevadel lõhkunud ka Kolgakülas Kelbari kandis. Kokku on hävitanud 8 mesitaru. Esimesed rüüstamised algasid Haras 23. aprillil, vahepeal oli nädal aega vaikne, möödunud nädalavahetusel olid karud taas kohal ja lõhkusid varem terveks jäänud mesipuid.

Sel ajal, kui karusid Haras polnud, nähti emakaru kolme pojaga Pärispea poolsaare teises küljes Kasispea külas, naaberkülas Vihasoos sõi mitmel hommikul karupoeg maantee ääres rohtu.

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni jahindusspetsialist Uno Treier ütleb, et sel kevadel on karud kahjustanud mesipuid Ida-Harjus Kuusalu vallas ning Lääne-Harjus Padise ja Nissi vallas, mujalt Harjumaalt pole karukahjustuste kohta teateid tulnud. Aprilli alguses käis karu Andineemes Kiviranna talus, kus lõhkus 4 mesitaru. Seal fikseeris jahindusspetsialist ühe suure karu jäljed. Aprilli lõpus ja mai alguses hävitasid karud Kolga ja Uuri külade piiril asuvas Tagavälja talus kokku 4 taru, esmalt kolm ja eelmisel nädalal ühe. Koos suure karu jälgedega oli näha ka poja jälgi.

Jahindusspetsialist käib kohal, paneb kahjustused kirja, kogub kahjunõuded, saadab andmed edasi ka keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonda. Selle juhataja, karuspetsialist Peep Männil usub, et varsti peaks Hara rahva jaoks olukord muutuma, kuna mai lõpus algab uus jooksuaeg, emakaru hülgab pojad, sest isane ei salli lapsi, karupojad lähevad rändama.

„Isegi imestan, et karu koos poegadega ikka veel käib mesipuude kallal, sest toitu on nüüd juba rohkem, mahlakad rohttaimed on sel ajal nende põhiline söök. Kusagil aasal võib veel juhtuda karu nägema, kui seal on mahlakat rohtu. Kuid Lahemaal võivad karud tõesti olla julgemad, sest pikka aega ei ole rahvuspargis tohtinud neid küttida. Alates eelmisest aastast võib ka rahvuspargis karujahti pidada,“ räägib ta.

Kõige agressiivsemad on emakarud tema sõnul varakevadel, kui liiguvad ringi väikeste talvel sündinud poegadega: „Pisemate poegadega liigub karu väiksemal alal, suurematega laiemal. Karu ei pea kartma, ta võib rünnata juhul, kui inimene satub tema ja pisikeste poegade vahele, tuule suund on teisele poole, karu pole lõhna tundnud ega inimest varem märganud. Kui siis teha midagi äkilist, võib karu arvata, et inimene kujutab poegadele ohtu. Pole juhtumeid, kus suuremate poegadega emakaru oleks olnud agressiivne. Reeglina karu kardab inimest, metsas tuleks kõndida häälekalt, et karu kuuleks – astuda näiteks kuivadele okstele. Ei soovita vaikselt hiilida, siis võib karu ehmatada. Kui näed karu, tema sind ei näe, siis mine vaikselt minema. Kui karu näeb sind, siis räägi temaga vaikselt ja rahulikult, ütle, et mina lähen oma teed ja sina mine oma teed ning taandu rahulikult,“ kirjeldab ta.

Tänavu ei peaks marjulised-seenelised Hara kandis karu kartma – pojad on suured, taanduvad kaugemale metsa. Ettevaatlikum tuleks olla tuleval kevadel, kui emakaru ärkab koos pisikeste poegadega, aga juba järgmiseks suveks-sügiseks peaksid needki pojad olema suuremad ning emakaru mitte enam agressiivne.

Karude arvukuse määramise kohta kõneleb Peep Männil, et seda hinnatakse emakarude ja poegade järgi. Karujaht algab 1. augustil. Jahindusnõukogu otsustab, mitu karu võib piirkonnas küttida. Eelmisel aastal anti Harjumaale load 5 karu küttimiseks. Jagatakse mitme jahiseltsi peale. Kui lubatud arv saab täis, siis karujahti selles piirkonnas enam pidada ei või. Harjus tabati mullu augustis 5 karu esimese nädala jooksul. Mujal maakondades on jäänud ka karude küttimise lube realiseerimata.

Peep Männil: „Olen soovitanud jahindusnõukogule, et lubade väljaandmisel võiks arvesse võtta karukahjustustega piirkondi, kuid seni on öeldud, et jahimehed on võrdsed. Mitu karu võib Harjus tänavu küttida, praegu veel ei tea.“