Ida-Harju soojatootjatest on OÜ Kuusalu Soojus ainus, kel on lisaks hakkpuidukatlale olemas ja töötab gaasikatel. Gaasi magistraaltrass jõuab Kuusalu külje alla ning aastaid on Kuusalu aleviku korterelamuid, tootmis- ja muid üldkasutatavaid hooneid köetud ka maagaasiga.
Sõnumitooja küsis Kuusalu Soojuse juhilt Kalle Küngaselt, kas ja kui palju mõjutab kiirelt kasvanud gaasihind ettevõtte tegevust.
Kalle Küngas vastas, et gaasi hind mõjutab päris palju: „Sooja tootmisel oleneb gaasi kasutamine sellest, kui külmad ja tuulised on ilmad. Kui külma on 20 kraadi ja rohkem ning puhub tugev tuul, peame lisaks hakkpuidukatlale käivitama gaasikatla. Hiljutiste külmade ilmadega kütsime gaasiga väga vähesel määral. Kui suurt kahjumit see meile aasta lõpuks toob, ei oska praegu veel öelda. Tuleval aastal on mõju kindlasti suurem, sest kevadest kuni sügiseni töötab meil sooja vee tootmiseks ainult gaasikatel. Kahjuks pole põhjust loota, et aastal 2022 tuleb tagasi maagaasi selline hinnatase, mis oli siis, kui kalkuleerisime soojusenergia ning sooja vee praegusi hindu.“
Ta lisas, et tänu käesoleval sügisel tööle hakanud uuele hakkpuidukatlale, mille võimsus on madalam, kui oli 2009. aastal paigaldatud hakkpuidukatlal, saab edaspidi kütta hakkpuiduga kevadeti kauem ja sügisel alustada varem. Kuusalu katlamaja renoveerimisprojekti maksumus oli vastavalt Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) sõlmitud lepingule 277 429 eurot, tööd tegi Efipa OÜ. Kuusalu Soojus sai hakkpuidukatla väljavahetamiseks KIKilt toetust 125 979 eurot, mis on kogumaksumusest 45,36 protsenti. Ettevõte lisas 55,64 protsenti ehk 151 750 eurot, milleks võttis pangast laenu. Täiendavalt omavahendite arvelt lisandus 2250 eurot. Kokku läks katlamaja renoveerimisprojekt maksma 279 979 eurot.
Soojusenergia hinna tõstmise kohta lausus Kuusalu Soojuse juht, et hinnataotlus on koostamisel, plaanis on esitada konkurentsiametile veel käesoleval aastal: „Hinnataotluse esitamise otsustab ettevõtte juhatus vastavalt konkurentsiameti soojuse piirhindade kooskõlastamise juhendile.“
Kas ja millises ulatuses peaks tuleval aastal tõstma ka vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda, hakkab esmalt arutama Kuusalu Soojuse nõukogu. Kuusalu vallavalitsus kinnitas nõukogu uuteks liikmeteks juhtiva kommunaalteenuste spetsialisti Peeter Naruski ja vallavalitsusest Ranno Pooli ning pikendas nõukogu seniste liikmete Raul Valgiste, Madis Praksi, Andres Saalmaa, Eiki Kadajase ja Urmas Marki volitusi.
Ka otsustas vallavalitsus möödunud neljapäeval toimunud istungil suurendada vallale kuuluva OÜ Kuusalu Soojus osakapitali 30 000 euro võrra vastavalt Kuusalu vallavolikogu varasemale otsusele. Osakapitali suurendamisega kaetakse käesoleval aastal tekkinud puudujääk seoses sellega, et vallavalitsus ei nõustunud kevadel Kuusalu Soojuse taotletud hinnatõusuga joogivee ja reovee ärajuhtimise ning puhastamise teenusele alates 1. aprillist. Joogivee hinnatõus olnuks 9,5 protsenti ja reoveeteenuse puhul 8,53 protsenti.
Kuusalu Soojus osutab joogivee teenust Kuusalus, Kolgas, Kiius, Kuusalu külas, Salmistul, Pärispeal, Uuris, Kaberlas, Valklas, Leesil, Vihasoos, Viinistul ja Pudisool ning reoveeteenust Kuusalus, Kolgas, Kiius, Kuusalu külas, Kupul, Uuris, Valklas, Kolgakülas, Vihasoos ja Suurpeal.
Soojusenergiat toodab ettevõte Kuusalu ja Kolga katlamajas.