
Sõnumitooja poole pöördus Raasiku vallas Kalesi külas tegutseva ettevõtte töötaja, kes ei olnud rahul, et ikka veel pole lammutatud Kalesil Aruküla-Peningi maantee ääres aastaid tagasi põlenud maja varemed.
„Kalesi tööstuspargis tegutsevates ettevõtetes käivad sageli väliskülalised, väga piinlik on nende ees. Ka endal on väga ebameeldiv seda inetust näha,“ sõnas ta.
Kalesi tööstuspargi sissesõidu kõrval asunud kaheksa korteriga elamu põles 9 aastat tagasi, augustis 2013. Majas oli kokku 8 korterit, neist neli olid vallale kuuluvad üürile antud sotsiaaleluruumid, üks korter kuulus Kalesi masinapargis tegutsevale OÜle Makron Estonia ning kolm kahele eraomanikule. Põlengu asjaolude selgitamiseks algatati esialgu kriminaalmenetlus, kuid 2014. aastal see lõpetati, sest tulekahju tekkepõhjust ja süüdlast ei tuvastatud. 2016. aastal andis Tiina Mitt, kellele olid põlenud maja kolme korteri eraisikutest omanikud oma nõuded loovutanud, Raasiku valla kohtusse, sest tulekahju oli väidetavalt saanud alguse vallale kuuluvast korterist ning vastavalt seadusele on õnnetuse eest vastutav korteri omanik.
2018. aastal mõistis Harju maakohus Raasiku vallalt kahjunõude omandanud Tiina Miti kasuks välja 23 000 eurot. Vallavalitsus pidas kahjunõuet alusetuks ning esitas apellatsioonikaebuse. Samal ajal tegid Tiina Mitti ning põlenud maja kolme korteri omanikke esindanud õigusbüroo vallavalitsusele ettepaneku, et lisaks 23 000 euro suuruse kahjunõude ja 5700 euro suuruste kohtukulude tasumisele ostaks vald omanikelt kolm korterit kokku 6000 euro eest.
Vallavalitsus pakkumist vastu ei võtnud ja jäi apellatsioonikaebuse juurde. Ringkonnakohus jättis vallavalitsuse kaebuse rahuldamata. Kuna vallavalitsus ei pidanud riigikohtusse edasi kaebamist mõistlikuks, eraldas Raasiku vallavolikogu 2019. aasta suvel raha kohtuotsuse täitmiseks. Kahjunõude tasumine ei tähendanud, et põlengu tõttu elamiskõlbmatuks muutunud maja kõik korterid said valla omaks. Selleks oleks tulnud korteriomanike koosolekul kokku leppida, mida ja kuidas edasi teha – kas jagada majavaremete lammutamiskulud vastavalt omandi suurusele või varemed koos nendealuse maaga müüa.
„Viimasel kolmel aastal pole mingeid arenguid olnud. Võtsime asja käsile, tahame Kalesi maja korteriomandid lõpetada ja varemed lammutada,“ ütles Raasiku praegune vallavanem Raul Siem.
Ta kutsus 30. augustiks kokku Kalesi küla Peningi tee 1 korteriühistu üldkoosoleku, kus osalesid lisaks vallavalitsusele ka osaühingu Makron Estonia esindaja ning kaks eraisikutest korteriomanikku. Neile tehti ettepanek – kuna lammutuskulud ületavad korterite praegust turuväärtust, siis ei nõua Raasiku vald neilt lammutamiskulude katmises osalemist, kui võõrandavad oma korteriomandid vallale. Vallavanem kinnitas ka, et omavalitsus on sel juhul nõus katma korteriomandi turuväärtuse ja tegelike lammutamiskulude vahe.
„Nad ei nõustunud, vaid tegid pakkumise oma korteriomandi müümiseks vallale. Paraku me ei ole nõus neid kortereid uuesti ostma, sest põlenud korterite eest on juba turuväärtuse mahus hüvitist makstud,“ lausus Raul Siem.
Ta selgitas, kui kõik korteriomandid kuuluksid vallale, oleks vald kinnisasja omanik ning ka kogu varemetealune maa oleks valla oma: „Kui teised korteriomanikud omandeid loovutada ei taha, mis seal ikka, tõenäoliselt terendab ees kohtuvaidlus. Väljapressimisele me ei saa alluda ning ühte ja sama asja kaks korda ostma ei hakka.“
Üheksa aastat seisnud varemete lammutamist Raul Siemi sõnul omanike vaidlus ei sega, korteriühistu koosolekul võeti otsus lammutamise kohta häälteenamusega vastu: „Selle kolehoone likvideerime. Miks pole seda juba varem tehtud, pole küsimus mulle, vaid varasematele vallavanematele. Lammutame selle piinliku häbipleki loodetavasti oktoobris.“