Kala­sa­da­ma­te päev tõi Ha­ra sa­da­mas­se tu­hat­kond kü­la­list

1346
Aastatepikkusest kalurielust pajatasid AIVO JANTER Turbuneemest, ENNO MARULAINE Kolga-Aablast ja HARTVIG NIIHOLM Viinistult. Küsitles MAILA VELSTRÖM Virvelt.

Ko­ha­li­kud ka­lu­rid müü­sid lau­päe­va hom­mi­kul Ha­ra sa­da­mas räi­me ja mu­di­lat.

MTÜ Ha­ra Sa­dam juht Tar­vi Velst­röm tõ­des, et me­ri on veel külm ja ka­la­saak väi­ke, kuid lau­päe­val, 28. ap­ril­lil toi­mu­nud üle-ees­ti­li­sel ava­tud ka­la­sa­da­ma­te päe­val värs­ket ka­la na­tu­ke müü­di – Ju­min­da pool­saa­re ka­la­mees­telt sai os­ta räi­me, Tur­bu­nee­me ka­lu­rilt Ai­vo Jan­te­rilt pea­le räi­me ka mu­di­lat.

Ha­ra sa­dam on teist hooae­ga ka­la­sa­dam – ko­ha­li­kud ka­lu­rid lä­he­vad sealt lap­pa­ja ja ka­kuaam-paa­di­ga mõr­da­sid nõud­ma. Lau­päe­val oli pool­saa­re ka­la­mees­te kast­mõrd Ha­ra saa­re juu­res vees ja me­re­mõrd Vir­ve kü­la lä­he­dal ava­me­rel. Tar­vi Velst­röm lu­bas, et edas­pi­di proo­vi­vad igal lau­päe­val ka­la­püü­gi­hooa­ja väl­tel tul­la kel­la 8 pai­ku hom­mi­kul saa­gi­ga me­relt. Kel soo­vi, saab värs­ket ka­la os­ta.

Ka­la­sa­da­ma­te päev toi­mus Ees­tis teist­kord­selt, Ha­ra sa­dam osa­les esi­mest kor­da. Ka­lan­du­se tea­be­kes­ku­selt saa­dud toe­tu­se abil ren­di­ti ran­da suur telk, ku­hu oli teh­tud esi­ne­ja­te ja pub­li­ku ala ning tei­se­le poo­le lauad-pin­gid ja söö­gi­lett. MTÜ Ha­ra Sa­dam va­ba­taht­li­kud abi­li­sed müü­sid seal suit­su­ka­la ja ha­pu­kap­sa­sup­pi – ka­la­sup­pi see­kord mit­te.

Väik­se­ma­te müü­gi­tel­ki­de­ga oli tei­si­gi ko­ha­lik­ke toit­lus­ta­jaid, müü­di ka kä­si­tööd ja mett. Suu­res tel­gis olid üles pan­dud kõik ka­la­püü­gi­ga seo­tud ran­na­keel­sed sõ­nad. Ran­na­keel­seid lau­le laul­sid Kai­sa Kai­sel ja Triin Jõe­leht, jut­te lu­ge­sid Mai­la Velst­röm ja Tii­na Viir­na.

Ha­ra ka­la­sa­da­ma päe­va ai­ta­sid kor­ral­da­da Mar­ti Hääl, Tar­vi Velst­röm, Ago Kat­vel, Tii­na Viir­na, Reet Ida­vain, Mee­lis Paal­berg, Kat­rin Sa­lu­mäe, Hei­di Ede­la, Mai­la Velst­röm ja veel pal­jud tei­sed va­ba­taht­li­kud.

Staa­ži­ka­te ka­la­mees­te pa­ja­tu­sed
Vir­ve kü­la­va­nem Mai­la Velst­röm kü­sit­les ko­ha­lik­ke ka­la­me­hi – En­no Ma­ru­lai­net Kol­ga-Aab­last, Hart­vig Nii­hol­mi Vii­nis­tult ja Ai­vo Jan­te­rit Tur­bu­nee­mest. Me­hed ju­tus­ta­sid, kui­das ka­lu­ri­kol­hoo­si­de ajal käi­di ka­la püüd­mas, ning pa­ja­ta­sid ka juh­tu­mis­test pii­ri­val­vu­ri­te ja ka­la­kait­se­ga. Es­malt olid ran­da­des ka­la­soo­la­mi­se punk­tid, hil­jem ha­ka­ti ko­ha­peal ka­lu suit­su­ta­ma. Kui väi­ke­sed ka­lu­ri­kol­hoo­sid koon­da­ti Ki­ro­vi ni­me­lis­se ka­lu­ri­kol­hoo­si, mil­le kes­kus oli Viim­sis, ehi­ta­ti Vii­nis­tu­le suur ka­la­kom­bi­naat ja Kol­ga-Aab­las­se ka­lat­sehh.

Ai­vo Jan­ter on ka­la­püü­gi­ga te­ge­le­nud 50 aas­tat, Hart­vig Nii­holm 60 aas­tat, En­no Ma­ru­lai­ne 63 aas­tat. Nad tõ­de­sid, et kui omal ajal püü­ti ka­la traa­li­de­ga me­rest väl­ja ton­ni­de kau­pa, siis nüüd on ka­la­saa­gid hoo­pis tei­sed. Ka­la­võr­ke lõ­hu­vad hül­ged, ke­da kaits­tak­se. Ka­lu söö­vad võr­ku­dest ka kor­mo­ra­nid ja haig­rud.

Ku­na ka­la­püü­gi­va­hen­did on ole­mas, siis me­re­le ik­ka min­nak­se ja ka­la püü­tak­se, aga ai­nuük­si sel­le­ga end ära ei ela­ta, tu­leb ka muud tööd te­ha.

All­vee­lae­va­de de­mag­ne­ti­see­ri­mi­se sa­dam
Ha­ra kü­la­va­nem Vel­lo Sü­da rää­kis rah­va­le sel­lest, kui­das Kol­ga mõis­nik hak­kas Ha­ra saa­rel aren­da­ma ka­la­töös­tust ja just seal too­de­ti esi­me­sed „Tal­lin­na ki­lud“. Saa­rel oli oma paa­di­sild, omad ka­la­paa­did ja ka­lu­rid, ka­la os­te­ti kok­ku ka üm­ber­kaud­se­test kü­la­dest. Ha­ra sa­da­mat siis prae­gu­sel asu­ko­hal pol­nud, oli ta­va­li­ne ran­naäär.

Tsaa­ria­jal ehi­ta­ti Ha­ra kõr­ge kal­da pea­le pii­ri­val­ve­kor­don. Kol­ga mõis sai kor­do­ni­te väl­jae­hi­ta­mi­se loa, esi­me­ne teh­ti Har­ga ning ra­ja­ti veel mit­me­le poo­le.

Ha­ra sa­da­mat ha­ka­ti ehi­ta­ma nõu­ko­gu­de ajal, 1950nda­te aas­ta­te kes­kel. Vel­lo Sü­da ju­tus­tas, et mä­le­tab, kui­das 7-8aas­ta­se poi­si­na läks koos ema­ga Vir­ve kü­las­se, kus oli ka­la­soo­la­mi­se punkt. Nad kõn­di­sid möö­da kõr­ge­mat teed, all kal­da ää­res oli pal­ju mus­ta­de pa­gu­ni­te­ga me­hi, kes ehi­ta­sid sa­da­mat.

„Ha­ra kü­last pi­did sa­da­ma ja sõ­ja­väeo­sa jaoks oma maad loo­vu­ta­ma 6 ta­lu, Vir­ve kü­last 3. See pikk muul, mis ula­tub mer­re, on teh­tud ta­lu­de ki­viae­da­dest,“ sõ­nas ta.

Ha­ra Sei­la­mi­se Selts
Möö­du­nud su­vel al­ga­tas MTÜ Ha­ra Sa­dam pur­je­ta­mis­tree­nin­gud las­te­le ja täis­kas­va­nu­te­le, tree­ne­ri­teks lei­ti Ing­rid Rand­laht ja Ka­rel Taal. Hu­vi oli suur, Ha­ra sa­da­ma ak­va­too­riu­mil kest­sid pur­je­ta­mist­ren­nid sü­gi­se­ni – ku­ni il­mao­lud või­mal­da­sid. Ees­märk on õpe­ta­da pur­je­ta­mi­sos­ku­si, tree­ni­da ko­ha­lik­ke pur­jes­port­la­si ja ha­ka­ta osa­le­ma võist­lus­tel.

Tal­vel jät­kas Ing­rid Rand­laht tree­ning­rüh­ma­ga kok­ku­saa­mi­si Lok­sa uju­las, kus olid teoo­ria­tun­nid ja uju­ti. Kol­ga koo­lis teh­ti orien­tee­ru­mist­ren­ni, Kol­ga­kü­las käi­di suu­sa­ta­mas. Õpi­la­si oli 16, ena­mik te­gid kaa­sa ka ko­gu tal­ve.

Nüüd on pur­jes­por­di eden­da­mi­seks moo­dus­ta­tud eral­di MTÜ – Ha­ra Sei­la­mi­se Selts. Ju­ha­tus­se kuu­lu­vad ava­me­re­pur­je­ta­mi­se maail­ma­meis­ter Jaak Jõ­gi Kol­ga-Aab­last ja Mar­ti Hääl Tam­mis­tult. Tä­na­vu su­vel hak­ka­vad pur­jek­lu­bi noo­red võist­le­ma Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­si ni­me all. 26. mail ava­tak­se Ha­ra sa­da­mas pi­du­li­kult na­vi­gat­sioo­ni­hooaeg ja jahtk­lu­bi, on se­mi­nar pur­je­ta­mi­se ja pur­je­paa­ti­de aja­loost ning tu­le­vi­kust, Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­si võe­tak­se vas­tu uu­si liik­meid.

Tree­ner Ing­rid Rand­laht üt­les, et pur­jek­lu­bis jät­ka­tak­se sel hooa­jal tren­ne kol­me rüh­ma­ga: al­ga­jad, õp­pe- ja spor­di­rühm. 1. juu­nist ava­tak­se uus 10 tree­ning­kor­ra­ga kur­sus las­te­le, jaa­ni­päe­vast ka täis­kas­va­nu­te­le.

Ka­la­sa­da­ma päe­val oli pur­je­ta­mis­rin­gi noor­te tä­na­vu­ne esi­me­ne me­ret­ree­ning. Pur­je­t­ree­nin­gu­teks ran­da pai­gu­ta­tud me­re­kon­tei­ne­ri­te juu­res on sa­da­ma-ala nüüd­seks olu­li­selt muu­tu­nud, teh­tud on uus paa­di­sild, süvendatud sadama akvatooriumi ning too­dud ma­da­la­le roos­ti­kua­la­le pin­nast ja ki­ve. Juba enne jää minekut käis sa­da­mas ti­he töö – te­ki­ta­ti mais­maad juur­de, et oleks koht, kus purjetajad saak­sid varustust val­mis sea­da, edas­pi­di ehi­ta­da ko­ha­li­ke­le ka­lu­ri­te­le võr­gu­kuu­re, rajada kalaturg ja uus paadislipp.