Miiko Peris, Rail Balticu projektijuht
Kuigi räägime Rail Balticu puhul konkreetsest trassist, projekteerimisest ja Euroopa Komisjoni saadetavast esimesest rahataotlusest, kerkib aeg-ajalt küsimus – miks Rail Balticut Eestile vaja on. Võtan vastuse lühidalt kokku – Rail Baltic annab kiire, mugava ja ohutu reisimisvõimaluse ning kaubaveole soodsa ning keskkonnasäästliku kanali.
See tähendab uusi töökohti ja reisimisvõimalusi, ettevõtjatele avarduvat turgu ja ekspordivõimalusi, riigile täiendavat maksutulu ning keskkonnale elujõulisust.
Lõppenud aasta on toonud Rail Balticu vaates mitmeid olulisi arenguid. Üheks tähtsamaks verstapostiks on trassivalik. Huvigrupid tõid lauale palju alternatiive, mida professionaalid hindasid. Analüüsi käigus vaadeldi 30 erinevat kriteeriumi, mille seast võib esile tuua inimeste kodud ja liikumisteed, loomade elupaigad, aga ka raudtee tehnilised nõuded ja ehitusmaksumuse. Vabariigi valitsus pani novembris kirja oma eelistuse, mille tulemusel on trass paigas Pärnumaal ja valdavas osas Raplamaal ning jäänud 2 alternatiivi Harjumaal ja Põhja-Raplamaal. Valitsuskabineti nõupidamisel osalesid maavanemad, arutelu trassivalikute üle oli konstruktiivne ja tuline. Alternatiivide osas kujundab valitsus seisukoha kevadel, maavanem kinnitab oma nõusolekut planeeringu vastuvõtmisel eeldatavalt sügisel.
Erinevad trassialternatiivid on tekitanud kohalikes huvigruppides emotsioone, mis on inimlikult igati mõistetavad. Eelkõige toidab emotsioone teadmatus, mis tekitab tulevikku suunatud küsimusi. Teeme raudteed kõigile Eesti inimestele ning peame elementaarseks, et võimalikud kahjud eraomandile tuleb riigil kompenseerida.
Harjumaal on seis eriti ootusärev, sest asustustiheduse tõttu ideaalset lahendust hetkel kaardile tõmmata ei saa. Kaaluti paljusid alternatiive, millest jäi sõelale 2 varianti, mille vahel otsustatakse täiendava analüüsiga. Valikutel on plusse ja miinuseid, raudtee on rajatav mõlema variandi puhul. Kahest sõelale jäänud valikust algab idapoolne ja ühtlasi pikem trass Tallinnast ning kulgeb Harjumaa põhjaosast alla Raasiku ja Rae valla piiril, et suunduda üle Rae valla lõunaosa ja Kose valla Oru piirkonda Raplamaale. Teine, läänepoolne trassialternatiiv saab alguse Tallinnast, kulgeb Rae, Kiili, Saku ja Kohila valla territooriumil.
Peame leidma head ja omanikke rahuldavad lahendused nii maa võõrandamisel ja kompenseerimisel kui ka arvestama igakülgselt looduse eripäradega. Läänepoolsem trass kulgeb enamasustatud aladel, läbib Männiku raba serva ja osaliselt Ülemiste valgala, mistõttu tuleb selle trassivariandi puhul pöörata rõhku nii veekaitsenõuetele kui heale sobitumisele inimasustusega. Idapoolne raudteevalik kulgeb enam loodusmaastikus ja inimasustust on trassi lähedal vähem. Küll jäävad trassi mõjutsooni mitmed kaitsealuste linnuliikide pesitsuskohad ja arvestama peame ka suurimetajate liikumisteedega.
Kohalike jaoks parima lahenduseni jõudmiseks on valitsus teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks panna paika leevendusmeetmed, mis vähendavad raudtee rajamisest tekkida võivaid negatiivseid mõjusid. Planeerijad on alustanud kohtumisi kohalike omavalitsustega ning töökoosolekute käigus koostatakse leevendusmeetmete eelprojekt. Selle töö käigus vaadatakse üle kõik kohalikele elanikele olulised liikumisteed ning planeeritakse detailselt raudtee ületusvõimalused, erinevad juurdepääsuteed, uued ühendusteed ning müratõkked. Samuti pannakse kaardile rajatised, mis on olulised loomade ja keskkonna vaatest. Esialgse planeeringulahendusega saab tutvuda avalike arutelude käigus varakevadel. Need toimuvad praeguste plaanide kohaselt Pärnumaal juba märtsikuus ning Harju- ja Raplamaal aprillis.
Harjumaal on kõik seni toimunud kohtumised omavalitsustega kulgenud konstruktiivselt, planeerijad on saanud sisulisi ettepanekuid, mida on ka arvesse võetud.
Detsembris külastasid Rail Balticu trassiga seotud omavalitsused analoogset raudteetrassi Soomes. Külastuse eesmärk oli saada tagasisidet kogetud kitsaskohtadest ja töövõitudest. Rajame küll rahvusvahelist kiirraudteed, kuid seda on tehniliselt planeeritud võimalustega lisada tulevikus potentsiaalselt ka kohalik reisrongiliiklus. Viimasest lähtuvalt me trassivalikut teinud ei ole, sest kiirraudtee eelduseks on kulgemine võimalikult otse ja sirgelt. Samuti on jätkuvalt prioriteetideks rahvusvaheline reisiliiklus ja kaubavedu, kuid nende kõrvale võib mahtuda ka regionaalne vaade, selle võimalusega arvestatakse. Otsus regionaalse rongiliikluse kohta langetatakse tulevikus.
Samuti kerkis Soomes omavalitsusjuhtidel küsimus, miks meil lähtutakse nii rangetest keskkonnanõuetest. Soomes planeeriti ja projekteeriti raudteelõiku üheksakümnendatel, kui reeglid olid oluliselt leebemad ning kohtuasju Euroopa tasemel vähem. Meie rangetest keskkonnanõuetest mööda minna ei saa ega soovi, loodus on Eesti jaoks oluline vara, mis peab säilima ka pärast raudtee rajamist.
Soomes paljuräägitud teema on kompensatsioon kohalikele ja maaomanikele. Analüüsimaks põhjalikult erinevaid kehtiva õiguse võimalusi, Euroopa praktikat ning saada ettepanekuid õigusaktide parandamiseks, on Tehnilise Järelevalve Amet välja kuulutanud hanke. Kuigi uuringu tulemustest ja võimalikest seadusemuudatustest saame rääkida ilmselt aasta teises pooles, võime juba praegu kinnitada, et igale inimesele lähenetakse individuaalselt.
Loomulikult tuleb anda raudteesse panus ka Eesti riigil, sest projekt on oluline nii globaalses kui kohalikus vaates. Kiirraudtee avardab eestimaalaste reisimisvõimalusi, elavdab siinset turismi, annab tohutu potentsiaali Eesti eksportivale ja transiidisektorile. Maailmapraktika varal saame olla kindlad, et raudtee loob juurde uut asustust ning ärgitab ettevõtlust.
