KAI­SA LIN­NO uu­ris In­dia oo­kea­ni saa­rel rah­vus­par­gi juh­ti­mist ja ko­ha­li­ke kaa­sa­mist

MTÜ La­he­maa Tu­ris­miü­hing ju­ha­tu­se lii­ge KAI­SA LIN­NO käis dok­to­ri­töö raa­mes Prant­sus­maa­le kuu­lu­vas Reu­nio­ni rah­vus­par­gis.

„Reu­nio­ni saar In­dia oo­kea­nis Ma­da­gas­ka­ri ja Mau­ri­tiu­se va­hel on Prant­su­se rii­gi üle­me­re­de­par­te­mang ning kuu­lub Eu­roo­pa Lii­tu. Reu­nion on meie Saa­re­maa suu­ru­ne, aga ela­nik­ke on seal li­gi 30 kor­da roh­kem – üle 800 000. Rah­vus­park hõl­mab li­gi 40 prot­sen­ti saa­rest, asub saa­re kes­ka­lal, rah­vus­par­gi ter­ri­too­riu­mil on ela­nik­ke 800 rin­gis, ko­gu muu asus­tus on rah­vus­par­gi ter­ri­too­riu­mist väl­ja lõi­ga­tud. Rah­vus­par­gi ela­ni­ke kü­lad paik­ne­vad orus, ku­hu au­to­ga ei pää­se. Saa­rel on 24 oma­va­lit­sust, neist 20 on sõl­mi­nud rah­vus­par­gi­ga koos­töö­le­pin­gu. Rah­vus­par­gi pea­mi­sed vaa­ta­mis­väär­su­sed on ak­tiiv­ne vul­kaan ning tai­med, mil­lest mi­tu­sa­da lii­ki on en­deem­sed ehk neid po­le ku­sa­gil mu­jal maail­mas,“ kir­jel­dab La­he­maa Tu­ris­miü­hin­gu asu­ta­ja ja ju­ha­tu­se lii­ge, Ees­ti Maaü­li­koo­li põl­lu­ma­jan­du­se- ja kesk­kon­nains­ti­tuu­di dok­to­rant Kai­sa Lin­no saart, kus te­gi kolm nä­da­lat Ees­ti Maaü­li­koo­li dok­to­ri­töö jaoks uu­ri­must.

Dok­to­ri­töö tee­ma on „Rah­vus­par­ki­de koos­töö­li­ne juh­ti­mi­ne, ko­ha­li­ke ela­ni­ke kaa­sa­mi­ne ja kest­lik tu­ris­mi­kor­ral­dus“.

Eks­pe­dit­sioo­ni kor­ral­das maa­tea­dus­te ja öko­loo­gia dok­to­ri­kool, grupp oli 20liik­me­li­ne – 13 dok­to­ran­ti ja 7 õp­pe­jõu­du. Maaü­li­koo­list olid koos Kai­sa Lin­no­ga 3 dok­to­ran­ti, tei­sed dok­to­ran­did ja õp­pe­jõud olid Tar­tu Üli­koo­list. Eks­pe­dit­sioon Reu­nio­ni saa­re­le kes­tis 7.-24. no­vemb­ri­ni.

Kai­sa Lin­no: „Mi­nu ees­märk eks­pe­dit­sioo­nil oli uu­ri­da Reu­nio­ni rah­vus­par­gi juh­ti­mist, et võr­rel­da se­da La­he­maa rah­vus­par­gi­ga, mis on mu pea­mi­ne uu­ri­mi­sa­la. Kü­las­ta­sin Reu­nio­ni rah­vus­par­gis tu­ris­miin­fo­punk­te, kü­las­tus­kes­ku­si ja vaa­ta­mis­väär­su­si. Tut­vu­sin eri­ne­va­te do­ku­men­ti­de, näi­teks piir­kon­na aren­gu­ka­va ja rah­vus­par­gi põ­hi­kir­ja­ga. In­terv­juee­ri­sin eri hu­vi­rüh­ma­de esin­da­jaid, ka ko­ha­lik­ku tu­ris­miet­te­võt­jat, rah­vus­par­gi ja ka tu­ris­miin­fo­punk­ti töö­ta­jaid, seal­set ela­nik­ku, oma­va­lit­su­se esin­da­jat, tead­la­si.“

Te­ma sõ­nul oli kõi­ge suu­rem ül­la­tus, et Prant­su­se riik mak­sab oma­va­lit­sus­te­le toe­tust sel­le maa eest, mis kuu­lub rah­vus­par­ki: „Prant­sus­maal on rah­vus­par­gid riik­li­kud or­ga­ni­sat­sioo­nid. Saar on jao­ta­tud nel­jaks re­gioo­niks, ot­se­kui maa­kon­naks. Rah­vus­par­gil on igas re­gioo­nis üle küm­ne töö­ta­ja, kes tee­vad koos­tööd oma­va­li­tu­se­ga, pii­ran­gua­la­de koh­ta koos­ta­vad pla­nee­rin­guid ühes­koos. Prant­su­se riik on jõu­kas, mak­sab pii­ran­gu­te eest toe­tust, ini­me­sed ela­vad seal häs­ti.“

Rah­vus­par­ki kuu­lu­va­te kü­la­de ela­nik­ke sõi­du­ta­tak­se he­li­kop­te­ri­te­ga. Ees­ti grupp läks sel­les­se or­gu möö­da mat­ka­ra­da. Kai­sa Lin­no vii­bis ko­ha­peal um­bes tun­ni, sel­le aja jook­sul len­das sin­na mi­tu he­li­kop­te­rit.

„Sa­mas võib öel­da, et ko­ha­lik­ke ela­nik­ke kaa­sa­tak­se seal kait­sea­la tee­ma­des­se vä­he. Rah­vus­park al­ga­tas ühe kait­sea­lu­se piir­kon­na aren­gust­ra­tee­gia koos­ta­mi­se, ko­ha­lik­ke ela­nik­ke ei kaa­sa­tud,“ mär­gib ta.

„Tu­ris­mi pee­tak­se seal pea­mi­seks ja are­ne­vaks ma­jan­dus­ha­ruks, tu­ris­te on pal­ju, pea­mi­selt prant­su­se­keel­seid. Mat­ka­ra­da­del on rah­vast roh­kelt, kuid võib öel­da, et ole­me La­he­maal sel­les mõt­tes nen­de­ga sar­na­sed, et aren­gu­ruu­mi on, tu­ris­te po­le üle­liia. Saa­re üks vaa­ta­mis­väär­sus, maail­ma üks ak­tiiv­se­maid vul­kaa­ne Pi­ton de la Four­nai­se purs­kas vii­ma­ti sep­temb­ris 2022. Reu­nio­nil ela­vad kreoo­lid ehk se­ga­rah­vas, rää­gi­tak­se prant­su­se kreoo­li keelt. Pal­ju on põl­lu­me­hi, kes kas­va­ta­vad suhk­ru­roo­gu,“ rää­gib ta.

Reu­nio­nil käi­gust on Kai­sa Lin­nol plaa­nis kir­ju­ta­da tea­du­sar­tik­kel, kus võrd­leb saa­rel näh­tut La­he­maa­ga. Reu­nio­ni ja La­he­maa rah­vus­par­gil on te­ma hin­nan­gul pal­ju ühist, on are­ne­mis­jär­gus tu­ris­mi­siht­ko­had, aga mõ­le­mal on ka üks­tei­selt õp­pi­da.