
Kuusalu valla laulikud, Viinistu juurtega Kaisa Kaisel Kiiu-Aablast ja Triin Jõeleht Pudisoo külast esitasid laupäeval, 17. septembril Valgejõe Veinivilla saalis laulukava ümbruskonna regilauludest. Nende esinemine on salvestatud, videod leiab MTÜ Valgejõe Mälutalu kodulehelt ja YouTube`st. Kuusalu vald toetas kontserti 450 euroga.
MTÜ Valgejõe Mälutalu juht, Valgejõe külavanem Allan Alaküla on hariduselt diplomeeritud ajaloolane. Allan Alaküla rääkis, et kohalike regilaulude kontserdi „Kolmküla laulud“ idee tekkis tal 2020. aasta kevadel, kui oli seoses Lahemaa giidikursustega Viinistul ning kuulis Kaisa Kaiseli võimsat lauluhäält: „Otsisin 2021. aasta suveks sisu küla sünnipäeva tähistamiseks. Mul oli paar vinüülplaati Lahemaa lauludega ja raamat, pöördusin Kaisa poole, et kas sealt võiks laule taasesitada. Kaisa võttis tuld, kutsus appi Triin Jõelehe. Nad koos otsisid Eesti regilaulude andmebaasist Eesti Rahvaluule Arhiivi töötajate juhendamise järgi välja meie kandi rahvalaule ja jõudsid igati mõtestatud tulemuseni.“
Esimene kontsert toimus mullu juuli lõpus mälutalu kuuris. See kukkus Allan Alaküla sõnul välja nii kihvtilt, et kohe sündis plaan teha sama kontsert 2022. aasta suvel uuesti Veinivilla kaminasaalis. Tänavu tähistati selle kontserdiga Valgejõe küla esmamainimisest 732 aasta möödumist.
Triin Jõeleht ja Kaisa Kaisel rääkisid ka seekord ümbruskonna kunagistest rahvalaulikutest ja esitasid neilt üleskirjutatud laule. Nad tõdesid, et ei leidnud andmebaasidest otseselt Valgejõelt talletatud rahvalaule, kuid paljud laulikud on elanud Vanakülas ning esitamisele tulnud laule on kogutud ka Kalme külast, Parksist ja Nõmmeveskilt.
Avaloo „Kust laulud saadud“ on 1912. aastal kogujatele esitanud Saara Adamson, neiupõlvenimega Sumberg, kes oli sündinud Turbuneemes. Ta suri Kolgakülas Meeka talus, kuid laulu üleskirjutuskohaks on märgitud Vanaküla.
Turbuneemest oli pärit ka rahvalaulik Anna Liisa Kristal, neiupõlvenimega Koolman, kes läks mehele Vanakülasse Johannes Kristalile Kõrgemäe tallu. Paljud laulud on laulnud Madleena Kristal, neiupõlvenimega Lootsmann, kes oli Vanakülasse abiellunud Kasispea külast. Tema abikaasa oli Johannese vend Kustav Kristal Aiaotsa talust.
Triin Jõeleht: „Mõtlesime, et oleme Kaisaga mõlemad rannaküladest ja kas on ikka õige, kui me laulame võõramaid, sisemaa laule, aga selgus üllatuslikult, et paljud neist viisidest on laulnud just endised rannanaised.“
Rahvalaule oli kogujatele laulnud 1912. aastal ka Toomas Lepp Kalme külast, tema kohta on kirjas vaid nimi, rohkem infot ei leidnud, tõdes Triin Jõeleht. Mahukas rahvaluulematerjal pärineb 1970ndatest aastatest, kui Kuusalu kihelkonna rahvalaule käis kogumas teiste hulgas ka Ingrid Rüütel. Tuntud laulikul ja luuletajal Ruth Talpsepal olid siis Vanakülas Mätliku talus külas õed Maret Randoja ja Linda Verner. Lindistati nii nende laule kui ka jutte.
Õed olid pärit suurest perest Loobu-Läsna kandist, nende neiupõlvenimi oli Kivimäe.
Triin Jõeleht: „Hästi huvitav oli kohalikke rahvalaule uurida ja arutasime Kaisaga, et edaspidi võiksime mõne laulukava kokku sättida ka näiteks ainult oma kodupoolsaarelt Jumindalt kogutud lauludest.“