Kahala järve kalad jäid taas hapnikupuudusesse

1524

Möödunud nädalal käisid Kahala järve Oldoja kraavi tungivaid kalu püüdmas paljud kalamehed.

Eelmisel teisipäeval kajastas Kanal 2 uudistesaade Reporter, kuidas Kuusalu vallas Kahala järves olid kalad paksu jää tõttu jäänud hapnikuvaegusesse ning kogunenud lämbumisohu tõttu kraavi. Kalamehed tõmbasid uimaseid hauge, linaskeid, särgi, ahvenaid tonnide kaupa veest välja. Palju oli ka lõpnud kalu.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti kommenteeris Reporterile, et praktilist lahendust pole, järvepinda ei suuda lumest lahti lükata, aukude puurimine on lokaalse mõjuga.

Ümbruskonna rahvale on Kahala järve talvine ummuksisse jäämine tavapärane asi – kui ilmad on olnud külmad ja lumised, sulailmu vähe, madalas paksu jääga järves fotosünteesi ei toimu, et hapnikku juurde toota. Tuhanded kalad tungivad õhku ahmima kraavivette, neid jätkub kaluritele ning on ette tulnud ka kalade massilist suremist.

Tänavu algas kalade ränne eelmisel nädalavahetusel ning kohe oli kohal tavapärasest rohkem kalamehi. Eriti palju kogunes neid kolmapäeval ja neljapäeval.
Kahala külavanem Jaanus Hein arvas, et Reporter tegi reklaami, sest enne oli näha rohkem kohalikke kalapüüdjaid, pärast teleuudist oli enamik kalastajatest võõrad. Autosid oli Old­oja kraavi juurde pargitud peaaegu kilomeetri pikkuselt kahele poole teed ning külateedel lund lükanud traktor ja muud suuremad masinad ei pääsenud läbi, pidid sõitma ringi.

Kuigi keskkonnaameti peaspetsialist kommenteeris, et midagi ei lähe kaotsi, kraavis surnud kaladest saavad toituda linnud ja metsloomad, on kalamehed Kahala elanike hinnangul Oldoja kraavi sedavõrd tühjaks teinud, et ka muda on jäänud vähemaks.

MTÜ Kahala Järv juhatuse esimees Aivar Oras ütles, et KIKi toetusrahade abil on püütud järve olukorda parandada, ehitati tamm, kuid masu tõttu osad fondid suleti ja projektide esitamine lükkus edasi: „Samasugune jäätumine ja kalade massiline kraavitulek oli 2000ndate aastate alguses, vahepeal oli vähem. Eelmisel aastal kalad otseselt kraavi end ei pressinud. Midagi pole sellises olukorras teha, loodus teeb oma ringkäiku. Mujal järvedes on üritatud vette hapnikku pumbata, aga see seguneb halvasti. Meie plaanime järgmise projektina ehitada tammile suurema lüüsi. Ka tuleb valmis teha veeregulaator, selle järel võiks kolme oja veed jälle järve suunata. Kolmest ojast jooksis vesi varem järve, kuid neist on kraavid läbi kaevatud ja vesi voolab merre.“

Keskkonnainspektsioonist öeldi, et hapnikupuudusesse jäänud kalade püüdmise puhul ei ole kehtestatud eritingimusi: „Kahala järve ja kõigi teiste taoliste juhtumite puhul tuleb ikkagi järgida kalapüügieeskirjas toodud nõudeid, see tähendab kala võib püüda, kui selleks on olemas püügiõigust tõendav dokument ning püügiks tohib kasutada ainult kalapüügieeskirjas kirjeldatud püügivahendeid. Näiteks kahv ei ole püügiriist. Keskkonnainspektsioon teeb veekogudel järelevalvet ja kui tuvastatakse seaduserikkumine, ootab rikkujat rahatrahv kuni 300 trahviühikut.“