
Ida-Harju metskond tutvustas möödunud nädalal rahvakoosolekutel Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatavaid metsaalasid, mille majandamisega kaasneb kohalike kogukondade ja elanike kõrgendatud avalik huvi (KAH). RMK hakkab koostama KAH-metsade pikaajaliste metsatööde kavasid ning soov on täpsustada koostöös kohalikega, millele nende planeerimisel tähelepanu pöörata, selgitas Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai. Ettepanekuid nende metsade kohta sai RMK-le esitada 22. veebruarini.
Kolmapäeval, 16. veebruaril toimus kogukonnaga kohtumine Kehra rahvamajas. Neljapäeval, 17. veebruaril korraldas Ida-Harjumaa metskond rahvakoosoleku Aegviidu rahvamajas. Reedel, 18. veebruaril oli rahvakoosolek Kuusalu rahvamajas.
Metsaülem Andrus Kevvai kommenteeris, et Kuusalus kujunes kohalike elanikega kohtumine kõige keerulisemaks, aga oluline on, et arutelu toimus. Aegviidus ja Kehras olid koosolekud lihtsamad.
„Käisime kohalikule rahvale nende metsade olukorda tutvustamas. Majandamiskavasid veel koostatud pole. Vaatame kolme nädala jooksul ettepanekud läbi, koostame majandamiskavade projektid, avalikustame RMK kodulehel ja teavitame omavalitsusi ja huvitatud osapooli. Siis on kolm nädalat aega kavadega tutvuda ja nende kohta ettepanekuid teha,“ rääkis metsaülem.
Ta lisas, et tõenäoliselt tulevad ka uued kokkusaamised kohaliku rahvaga: „Minu soov on siis minna kohapeale metsa ja seal tutvustada, mida ning kuidas plaanime. Loodan, et lumi on selleks ajaks sulanud.“
Metsaülem selgitas veel, et majandamise kavad koostatakse 10 aastaks, praegust küpset metsa võiks uuendada 30-40 aasta jooksul. Vanas ehk raieküpses metsas on männid ja kuused keskmiselt 100-140aastased, seal tuleks teha uuendusraiet. Keskealised metsad on 40-80aastased, millest osa vajaksid hooldusraiet, et kasvaksid terved ja elujõulised puud. Ideaalne oleks, kui eri vanusegruppide jaotus oleks võrdne, see tagaks erivanuseliste metsade olemasolu ka sadade aastate pärast.
Aegviidu elanike arutelu Facebookis
Anija vallas on Aegviidu aleviku läheduses asuvate Lavassaare ja Pukimäe tervise- ning matkaradade ümbruses KAH-ala riigimetsa kokku 124,9 hektarit. Sellest 18,4 hektarit on looduskaitse all ehk rangelt kaitstav riigimets, mida majandada ei tohi. Majandatavat metsa on 101,5 hektarit, millest vana ehk raieküpset metsa on 48,7 protsenti, keskealist metsa 27,1 protsenti ja noort metsa 24,3 protsenti.
Aegviidu koosolekul osalesid neli kohalikku elanikku.
Metsaülem kirjeldas, et Aegviidu alevikuni ulatuvad kõne-alused KAH-metsad ühest küljest, valdavalt on tegu elamutest kaugel asuvate aladega: „Aleviku elanikke ei tohiks nende alade metsatööd häirida. Liigendatud maastikuga terviseradade vahetusse lähedusse me ei kipuks, raielangist jääksid kaugemale.“
Pärast koosolekut algas Aegviidu Facebooki-võrgustikus arutelu metsade teemal ning huvilisi kutsuti üles tegema RMK-le ettepanekuid.

Kehras kogutakse petitsioonile allkirju
Kehra koosolekul oli 13 kohalikku elanikku. Kehra terviseradade ümbruses on riigimetsa 107,8 hektaril, millest 34,4 hektarit on rangelt kaitstav ehk vääriselupaikadega mets. Majandatavat metsa on 70,9 hektarit, millest vana metsa on 64 protsenti, keskealist 9 ja noort metsa 26,6 protsenti.
Metsaülem selgitas, et terviseradade vahetus läheduses püütakse puid kasvama jätta ning mitte teha lageraiet korraga kahel pool rada, et ei tekiks suuri tühje alasid.
Kaarel Aruste esitas ettepanekud, et KAH-aladel oleks metsatöödele ranged kvaliteedinormid, metsatehnika ei tekitaks liiga sügavaid roopaid, seemnepuud valitaks sirged ja hea kasvujõuga.
Pärast koosolekut hakati petitsioon.ee keskkonnas koguma allkirju petitsioonile „Ei lageraiele Kehra terviserada ümbritsevas metsas“. Esmaspäeva õhtuks oli sellele antud 146 allkirja.

Seltsing Roheline Kuusalu on lageraiete vastu
Kuusalu aleviku ja terviseraja ümbruses on 344,4 hektarit majandatavat riigimetsa. Tegu on männikutega, millest 28,4 protsenti on vana mets, 64,9 protsenti keskealine ja 6,7 protsenti noor mets.
Kuusalu rahvamajas oli kogunenud koosolekule 25 kohalikku elanikku. Seltsingu Roheline Kuusalu esindaja Ülle Laasma tegi ettepaneku, et alevikule nii lähedal ja kogukonnale olulistes metsades ei tehtaks lageraiet, vaid rakendataks valikraiet, mis asjatundjate hinnangul sobib Kuusalu männikusse. Ta põhjendas, et need on paljudele kõige lähemad marja- ja seenemetsad, mis kaitsevad alevit liivakarjääride müra ja tolmu eest. Ka asub sealsamas Kuusalu kalmistu, hauad ulatuvad metsa piirini.
Metsaülem kommenteeris Sõnumitoojale, et valikraiet saab teha metsades, kus koos kasvavad eri vanuse ja kõrgusega puud, Kuusalu männikutes selliseid pole ja valikraie ei ole rakendatav.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt saatis enne koosolekut RMK-le vallavalitsuse ettepaneku muuta Kuusalu aleviku lähedal, Rehatse maastikukaitsealast põhja pool ja kalmistust idas asuvad metsad mittemajandatavateks, sest tegu on suure rekreatiivse tähtsusega metsadega, mis on ka oluline müratõke aleviku ning liivakarjääride vahel.