Käsmu vabatahtliku merepäästerühma tegevuspiirkond ulatub Juminda poolsaare tipust Vergini.
17. juunil tõid Käsmu vabatahtlikud merepäästjad Soomest kodusadamasse merepäästepaadi. See on saadud ELi riigipiire ületava
programmi INTERREG pilootprojekti abil. Edaspidi on plaanis Eestis luua vabatahtlik mere- ja järvepäästesüsteem.
Paat koos esmaabi- ja raadioside varustuse ning veekindlate päästekostüümide ja -vestidega maksab Käsmu merepäästjate rühma liikme Madis Praksi hinnangul 300 000-400 000 krooni. Klaasplastist põhjaga kummipaat peaks tema sõnul olema võimeline merele minema peaaegu iga ilmaga.
Vihula, Toila ja Lohusuu valla ning Mustvee linna projekt „Vabatahtlik merepääste” ehk VOMARE (lühend inglisekeelsest nimetusest Voluntary Maritime Rescue) sai 2008. aasta lõpus INTERREG IV programmist rahastuse – kolmeaastase projekti maksumus on miljon eurot ehk 15 miljonit krooni. Vihula vald maksis omaosalusena 80 000 krooni. Projekti kaasatud välispartner on Soome Merepäästeselts.
Madis Praks: „Soomes hoitakse tänu vabatahtlikele merepäästjatele aastas kokku 40 miljonit eurot. Kui lahtedes või ranniku lähedal on meresõitjal vaja abi, saadetakse sündmuspaigale lähimad vabatahtlikud. Sedasi saab kiiremini ja odavamalt, ei pea kohale kutsuma helikopterit. Näiteks lõpeb paadimootoris bensiin, juhtub mingi rike või sõidetakse karile, vabatahtlikud aitavad, viivad bensiini või toimetavad hädalised sadamasse.”
VOMARE projekti ettevalmistustööd algasid 2007. aastal – kõigepealt saadi kokku siseministeeriumi ja omavalitsuste esindajate tasemel ning sõlmiti kokkuleppeid koostööpartneritega. Kui Kuusalu vallavalitsuse liige, Soorinna ja Vihasoo külavanem Madis Praks asus eelmisel aastal tööle Vihula abivallavanemana, oli VOMARE projekt nii kaugel, et tuli leida vabatahtlikud, kes oleksid huvitatud vetelpäästega tegelemisest ning valmis minema koolitustele.
Ta pakkus võimalust Vihasoo-aegsetele tuttavatele – Vihula vallas Käsmus elavale perekond Laulikule. Haivo Laulik on Loksa laevatehase peaenergeetik, Tiina Laulik pidas Loksal lillepoodi, nüüd töötab taas Vihasoo lasteaed-algkooli õpetajana. Mõlemad on staažikad harrastusmeresõitjad ja Käsmu Külaseltsi liikmed. Käsmu merepäästjate rühma kuuluvad veel Robert Aasa Võsu päästekomandost, Kalle Jüriska ja Virve Väli. Omaette MTÜd rühmal ei ole, ollakse MTÜ Käsmu Külaselts üks osa. Külaselts otsib paadile ilusat naisenime.
Pilootprojektis osalevaid vabatahtlikke merepäästjaid on koolitanud Väike-Maarja päästekooli ja Eesti Punase Risti töötajad ning Soome vabatahtlikud merepäästjad.
Toilas, Mustvees ja Lohusuus on samuti loodud vabatahtlikud merepäästerühmad ning paadid ja varustus saadakse Soome Merepäästeseltsi kaudu. Paadid on töökorras, kuigi kasutatud – soome vabatahtlikud vahetavad need uuemate vastu välja.
Leping piirivalvega
Madis Praks: „Soomes on vabatahtlikud merepäästjad lülitatud ühtsesse riiklikku süsteemi. Kui on väljakutse, annab piirivalve neile teada ja saadab välja. Meil toimib praegu analoogne koostöö näiteks Kolga vabatahtlike pritsumeeste ja päästeameti vahel. Merepäästetööde eest Soomes vabatahtlikele palka ei maksta, kuid hüvitatakse tehtud kulud. Lähima sadamani pukseerimine toimub tasuta, selle eest maksab Soome riik. Kui aga on vaja paati karilt lahti tõmmata, tasub abipaluja. Meilgi võiks rakendada samasugust süsteemi, nagu on üle lahe.”
Kui Käsmu merepäästjad on sõlminud piirivalveametiga koostöölepingu ja käivitub vastastikune teavitussüsteem, võivad vabatahtlikelt abi saada kõik meresõitjad, kes asuvad Juminda poolsaare ja Vergi vahele jääval alal. Seal piirkonnas suudavad Käsmu merepäästjad täita nõuet, et paat peab jõudma tunni ajaga sündmuspaika.
Kolga lahte oma merepäästjad?
Kuna Madis Praks on aastaid tegutsenud suviti Kuusalu vallas Salmistul, sõidutanud matkajaid Pedassaarde ja tagasi, arvab ta, et ka Salmistul võiks edaspidi asutada merepäästejaama ning välja koolitada vabatahtlikud merepäästjad.
Ta toonitab, et võtmeküsimus on koostööleping piirivalvega – kokkulepped teavitamise ja hüvitamise kohta: „Inimesed ja tehnika ikka leiab. Kindlasti on fonde, kust saada abiraha. Kaberneemes on vabatahtlikud tuletõrjujad sõlminud päästeametiga lepingu, et neid saadetakse tulekahju korral väikesaartele kustutama. Nad võtsid Käsmu merepäästjatega ühendust, lubasime hoida infoga kursis. Kolga lahes on mereliiklus tihe, peale paadisõitjate on veel kajaki- ja jetimehed. Kolga lahes on kahjuks igal suvel juhtumieid, kus on läinud vaja päästjate abi.”
