Käivitub Kuusalu, Kiiu, Kolga alevike 5,6 miljonit eurot maksev ÜVK projekt

2630

OÜle Kuusalu Soojus antakse KIKi vahendusel 3,5 miljonit eurot ehk üle 55 miljoni krooni toetust alevike veevarustuse ja kanalisatsiooni kaasajastamiseks.

OÜ Kuusalu Soojus sai eelmisel kolmapäeval, 23. märtsil toimunud vallavolikogu istungil veemajanduse suurprojekti läbiviimiseks põhimõttelise nõusoleku – volikogu andis vallavalitsusele loa suurendada vajadusel Kuusalu Soojuse osakapitali 320 000 euro (5 miljoni krooni) võrra alates 2016. aastast kümne aasta jooksul.

Nõusolek oli vajalik selleks, et alustada Kuusalu, Kiiu ja Kolga alevike ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) projekti, mille kogumaksumus on 5 652 852.38 eurot (88 447 920 krooni). Kuusalu Soojus saab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu kolme aleviku ÜVK uuendamiseks ja väljaehitamiseks toetust 3 737 622.42 eurot (55 351 763 krooni). Omaosalus on 24,9 protsenti ning peale tagastamatu toetussumma annab KIK omafinantseeringu jaoks laenu 1 173 087,89 eurot (18 354 837 krooni).

Aastal 2016. hakkab Kuusalu Soojus ÜVK projekti omaosaluse katteks võetavat laenu tagasi maksma. Kuna omaosaluse summa tuleb leida firmal endal, on osakapitali suurendamise otsus tehtud selleks, et laenu tagasimaksmisel ei tekiks raskusi.

Kuusalu Soojuse juhatuse esimees Kalle Küngas selgitab, et ettevõte peaks praeguste majanduslike hinnangute järgi suutma laenu tagasi maksta enda vahenditest, ent seda juhul, kui uuendatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liituvad Kuusalu, Kolga ja Kiiu alevike kõik potentsiaalsed kliendid. Samas ei saa kedagi sundida liituma ning seetõttu võivad loodetud sissetulekud vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise eest jääda väiksemaks.

Ühtekuuluvusfondi toetusega kaasneb nõue, et liitumistasu ei kehtestata – see peaks soodustama, et ELi rahadega kaasajastatud vee- ja kanalisatsiooniteenus laieneks võimalikult paljudele tarbijatele. Kuid ka niisugune soodustus ei pruugi ajendada kõiki süsteemiga ühinema, tõdes Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi volikogu istungil. Vallavolikogu 19 liikmest hääletasid osakapitali võimaliku suurendamise poolt 12 volikoguliiget, 6 olid erapooletud, üks rahvaesindaja puudus.

Kalle Küngas allkirjastas järgmisel päeval, 24. märtsil KIKile esitatava kinnituskirja, et OÜ Kuusalu Soojus nõustub projekti „Kuusalu valla Kuusalu, Kiiu ja Kolga alevike ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine“ rahastusega.

Torusid vahetatakse kokku üle 35 kilomeetri
Kalle Küngas kirjeldab, et projekti käigus vahetatakse välja peaaegu kõik olemasolevad torustikud ning ehitatakse eramajade piirkondadesse uusi, kokku kolme aleviku peale 17,5 kilomeetrit joogiveetorusid ja 18,3 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku. Veel korrastatakse puurkaevud, pumplatesse paigaldatakse veetöötlusseadmed ja alevikesse mitmele poole tuletõrjehüdrandid. Kolme aleviku peale on pärast projekti valmimist hinnanguliselt kokku 2700 tarbijat.

Kuusalu alevikus rajatakse kokku 9,88 kilomeetrit joogiveetorusid ning umbes sama palju kanalisatsioonitrasse. Plaanis on süsteemiga hõlmata kõik eramajad, mis seni on saanud vett lokaalsetest kaevudest. Joogiveetorustikku on alevikus praegu 3,36 ja kanalisatsiooni 2,4 kilomeetrit – need on rajatud 30-40 aastat tagasi ning amortiseerunud.

Kokku peaks Kuusalus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni tarbijaid tulema 1400, neist uusi joogiveetarbijaid 350 ning kanalisatsiooniteenuse kliente lisaks 485.

Kiidu tuleb kokku 3,32 kilomeetrit uusi joogiveetorusid ja 4,38 kilomeetrit kanalisatsiooni. Praegu on seal joogiveetorusid 1,65 ja kanalisatsioonitorustikku 2,91 kilomeetrit, mis on tehtud 30-20 aastat tagasi.

Kiius on tarbijaid praegu 850, uusi liitumispunkte ehitatakse 50.

Kolgas rekonstrueeritakse 3,05 kilomeetrit veetorusid ning 3,97 kilomeetrit kanalisatsioonitrasse, need on ehitatud samuti 20-30 aasta eest. Uusi liitujaid ei ole sinna kavandatud. Tarbijaid on praegu 450.

ÜVK projekt ei hõlma Kuusalu regionaalset reoveepuhastit Allika külas, see on rekonstrueeritud 2004. aastal ja sinna suunatakse ka Kiiu reovesi. Kolga reoveepuhasti on veel uuem, rekonstrueeriti 2009. aastal.

Kalle Küngas: „Alevike veemajandusprobleemid on seotud joogivee kvaliteediga ning vee- ja kanalisatsioonivõrkude halva seisundi või liitumisvõimaluste senise puudumisega. Ühtekuuluvusfondi rahastatava projekti üles­anne on probleemid likvideerida, tagada Kuusalu valla alevike elanikele ja ettevõtetele aastaks 2015 kaasaegne ning kvaliteetne joogivee- ja kanalisatsiooniteenus.“

Tööde algus 2012 kevadel
Kuusalu Soojuse juht Kalle Küngas sõnab, et eesmärk on alustada kaevetöödega 2012. aasta kevadel, sest ligi aasta kulub ettevalmistusprotsessiks.
Lähima kahe nädala jooksul pannakse paika täpsustatud ajakava koos detailse hankeplaaniga. Seejärel kuulutatakse välja konkurss projektijuhi leidmiseks.
Koos projektijuhiga hakatakse korraldama projekteerimis- ja ehitushankeid.

„Sellised projektid on aja- ja töömahukad. OÜ Kuusalu Soojus alustas Kuusalu valla tellimusel rahataotluse koostamist 2009. aasta detsembris. Taotluse eri osad valmistasid ette Raul Valgiste, OÜ Väärtusinsener ja OÜ Ekoekspert. Eduka taotluse alus oli 2008. aastal kinnitatud Kuusalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava, millega saab tutvuda internetis aadressil www.arengukava.eu.“

Kalle Küngas lausub veel, et tegelikult algavad Kuusalu ja Kolga alevikes kaevamistööd juba sel suvel, kuid need on seotud kaugkütte torustike rekonstrueerimisega: „Seega põhjustame liiklejaile ebamugavust kahel suvel, kuna alevikud on üles kaevatud. Joogivee- ja kanalisatsioonitorustikud paiknevad üldjuhul koos ja nende vahetus tuleb teha samaaegselt. Soojatorustik asub aga omaette betoonist kanalites, niinimetatud künades ja seepärast toimuvad kaks väliselt sarnast tööd eri aegadel.“

Eelmine artikkelVäljakutse Peterburi maanteele
Järgmine artikkelRaasiku valla veemajandusprojekt ootab lumesula