
Tänavu 1. jaanuarist kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab – majades, kus korteriühistut ei ole, tekib see seaduse jõustumisel. Seetõttu moodustas justiitsministeerium automaatselt korteriühistud kõigis vähemalt kahe korteriga majades, kus ühistuid seni polnud. Uued äriregistrisse kantud korteriühistud said nime postiaadressi järgi. Ühistu liikmed on kõik korteriomanikud. Seaduse järgi peavad ühistu liikmed poole aasta jooksul korraldama üldkoosoleku ja valima juhatuse. Kuni 10 korteriga majas pole juhatuse valimine kohustuslik.
Anija valla 95 kortermajast loodi uue seaduse alusel ühistu 37 majale, 58 oli moodustatud varem. Loksal on kortermaju ligi 80, riik tegi korteriühistud rohkem kui pooltele. Kuusalu valla kolmes alevikus on suurem osa ühistuid korteriomanike loodud, riik asutas ühistu Kiius kahele ja Kolgas ühele kortermajale. Raasiku vallas on kortermaju 66, kui paljud kortermajad said ühistu tänu riigile alles tänavu, vallavalitsusest öelda ei osatud.
Anija vallas nüüd ligi 100 korteriühistut
Anija vallas on kortermajad peamiselt Kehra linnas, mõned ka Alaveres, Aegviidus, Lillis ja Voosel. Kuigi valla vee- ja soojatootja OÜ Velko AV, kes on ka 18 kortermaja haldaja, on aastaid korraldanud koosolekuid ja kutsunud ajalehe kaudu korteriomanikke üles ühistuid moodustama, tegi neist rohkem kui kolmandiku ikkagi riik.
Velko AV haldusjuht Eve Kalm, kes püüdis eelmisel aastal kortermajade rahvast üldkoosolekuks kokku saada, tõdeb – isegi kui majades oli huvilisi, ei pruukinud ühistu moodustamiseni jõuda. Esimene takistus on enamasti olnud kokku saada üldkoosoleku läbiviimiseks vajalik 51 protsenti korteriomanikest.
„Mõnikord tegime kolm koosolekut, aga asja ei saanud ikkagi, sest sageli ei suuda inimesed omavahel kokkuleppele jõuda, lähevad tülli,l ütleb ta.
Kümme aastat tagasi Velko AV juurde haldusosakonna loonud Piret Gailit, kelle ettevõte OÜ Haldan pakub praegu haldusteenust Anija vallas 12 ja Raasiku vallas 11 korterelamule, lisab, et ka temal on tulnud läbi viia korteriühistute koosolekuid, kus inimesed lähevad koguni kaklema.
Kehra kõige põhjalikumalt renoveeritud kortermaja, Kooli 10 korteriühistu juhatuse liige Epp Joab märgib, et ka neil polnud ühistut vaja seni, kui ei plaanitud maja remonti. Ühistu loodi 2015. aastal seetõttu, et ligi 50 aastat vana maja vajas renoveerimist. Nüüd on Kooli tänav 10 maja Kehra esimene, mis sai Kredexist maksimaalse 40protsendilise renoveerimistoetuse.
Kuigi korteriühistud on asutatud, ei saa paljud inimesed Eve Kalmu kinnitusel ikkagi aru, milleks neid vaja: „Nad tahavad, et kõik jääks nii nagu seni.“
Tema arvates on suur probleem see, et Kehras on üsna vana elanikkond ning mõnes majas elavad peamiselt vaid eakad inimesed. Teine murekoht on korteriomanikud, kes elavad mujal või välismaal ning oma korterid välja üürinud – neid sageli ei huvita, et maja vajaks säilimiseks hädasti remonti. Samas ei ole Kehra kortermajade seisukord tema hinnangul sugugi kiita ja seetõttu peaksid inimesed, kes soovivad, et nende kodumaja oleks ka aastate pärast elamiskõlblik, hakkama selle eest koos hoolt kandma.
„Inimesed peavad aru saama, et nende kodu ei lõpe välisuksega, vaid nad on kogu maja omanikud ning selle eest vastutavad,“ märgib ka Piret Gailit.
Et ärgitada inimesi korteriühistuid moodustama, on Velko AV veearved korteriomanikele kallimad kui korteriühistutele – majas, kus ühistu pole tegutsenud, saadetakse eraldi arve igale korteriomanikule ning sellele lisatakse tasu arveldusteenuse eest.
Epp Joab lausub, et nende maja rahvast motiveeris ühistut moodustama korras kodu ning leiab, et tavainimese jaoks on ainuüksi ühistu asutamine paras peavalu ning on hea, et riik tuli appi ja tegi need ise ära.
„Aga see ei tähenda, et nüüd kohe midagi muutub,“ sõnab ta.
Haldurid Eve Kalm ja Piret Gailit soovitavad korteriomanikel, kes seni pole koostööd teinud, tulla kokku või kutsuda haldusfirmasid appi, et viia läbi esimene üldkoosolek, valida endi seast aktiivsemad juhatusse ning hakata arutama, kas, mida ja millal tuleks oma majas teha. Sest aastakümneid vanad majad vajavad remonti ning mida kauem sellega viivitada, seda hullemaks nende seisukord muutub, hoiatavad nad.
Epp Joab julgustab – kuigi Kooli 10 ühistu korteriomanikud peavad nüüd 20 aastat maksma tagasi maja renoveerimiseks võetud laenu, ei ole nende igakuised korterikulud tänu Kredexi toetusele kasvanud, kuna soojakulu on põhjaliku uuenduskuuri läbinud majas ligi kaks korda väiksem. Soojaarved on isegi neli korda väiksemad, kuid soojuspumpade ja ventilatsiooniseadmete tõttu on elektrikulu tõusnud. Kevadel ja suvel hakkab lisandunud elektrikulu kompenseerima päikesepaneelide toodetav energia.
Kuusalu vallas enamik korteriühistud loodud aastaid tagasi
Kuusalu vallas omab korteriühistute kohta kõige täpsemat ülevaadet OÜ Kuusalu Soojus. Ettevõte osutab kolmes alevikus ja ka osades külades joogivee- ning kanalisatsiooniteenust, Kuusalus ja Kolgas müüb soojaenergiat. Kliendilepingud on valdavalt sõlmitud korteriühistutega, vaid Kiius on kaks kortermaja, kus ühistu asemel on leping eraisikutega, kes vahendavad arveid ja korraldavad tasumist, umbes samamoodi on ühe kortermajaga ka Kolgas.
KA Raasiku vallas uusi ühistuid vähe
Raasiku vallas on kortermaju 66 – Arukülas, Raasikul, Peningil, Kivilool, Härma külas. Enamikus kortermajades on vallavalitsuse info põhjal ühistud moodustatud ammu. Uued ühistud asutas riik mõnele kortermajale. Täpsem info puudub, Raasiku valla vee-ettevõtjal Raven on teenuselepingud lisaks ühistutele ka paljude eraisikutega.
Loksal ühistute juhatuste moodustamine käib
Loksa abilinnapea Andres Kaskla ütles, et linnas asuvast ligi 80 kortermajast olid ühistuta seni rohkem kui pooled: „Korraldasime ümarlauad, kus selgitusi jagas korteriühistute liidu juht. Majades on hakatud määrama juhatuse liikmeid, mõnedest majadest on selleks linnavalitsuselt abi küsitud, osades osatakse ise. Nõutud ajaks, 1. juuliks saavad juhatused määratud.“
Haldusteenust ei ole tema sõnul Loksal majadele osutatud ning Kredexi toel pole ühtegi korrusmaja korda tehtud.