MTÜ Varemete jätab Kalme-Kõnnu ajalooraamatu tegemata.
Kuusalu vallas Kalme külas tegutsevale MTÜle Varemete otsustasid MTÜ Arenduskoda hindamiskomisjon ja juhatus anda Leader summadest toetusraha 40 300 krooni – projektile „Kalme ja Kõnnu külade ajaloo uuring”. Küsitud oli 100 000 krooni. Toetust otsustati vähendada külade ajalooraamatu materjali kogumiseks plaanitud töötasu ulatuses. Projekti kogumaksumuseks hindas MTÜ Varemete 112 150 krooni, 12 500 krooni oleks olnud omaosalus.
Plaan oli uurida arhiivimaterjale ja intervjueerida külaelanikke, et saada andmeid Kõnnu mõisa ja Kimbalu karjamõisa ning ka kolhoosiaja kohta. Materjal oli plaanis avaldada koos piltide ning inglise- ja venekeelse kokkuvõttega veebis.
Projektijuht Kadri Seeder, MTÜ Varemete juhatuse liige, ütles Sõnumitoojale, et ka lubatud 40 300 krooni jääb kasutamata, sest pole võimalik raamatu materjali kokku saada. Ta esitas MTÜ Arenduskoda juhatusele protesti ning selgitas, et otsus teeb projekti elluviimise võimatuks, kuna eelarvest on kärbitud just projekti sisutegevusi, mille tulemusena pidi valmima Kalme ja Kõnnu piirkonna raamatu käsikiri. Avaldamise rahaga ei ole midagi teha, sest pole midagi avaldada.
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus põhjendas, et arhiivimaterjaliga tutvumiseks ja intervjuude läbiviimiseks küsitud summad on liiga suured ning MTÜs võiksid need olla tehtud tasuta, MTÜ panusena.
Kadri Seeder selgitas omakorda, et uuringut oli plaanis palgata läbi viima Kolga elanik, folkloristika magistrikraadiga Melika Kindel, kel on juba külaraamatu koostamise kogemus. Arenduskoja meetme 1.2 „Seltsitegevuse, spordi ja kultuuripärandi väärtustamine” toetatavate tegevuste kirjelduses on nimetatud ka koduloo uurimist, ajaloo talletamist ja legendide kogumist, samas pole kirjas, et sellega seoses tehtava töö tasu ei kuulu rahastamisele.
„Ei sa eeldada, et folkloristika peaks kuuluma MTÜ Varemete või teiste MTÜde eestvedajate loomuliku pädevuse hulka. Sarnaselt võiks siis eeldada, et MTÜ liikmed oskavad ka inglise ja vene keelt, fototöötlust või veebihaldust, kuid neid tegevusi on rahastatud. Töid ostetakse teenusena sisse selleks, et tõsta tehtu kvaliteeti ja saada tulemus mõistliku ajakuluga. Meie taotlesime uurijale töötasu Eesti keskmise töötasu järgi. Professionaalne töö ei saa ju maainimesele olla odavam kui on linnainimesele,” leiab Kadri Seeder.
„Kui seda tööd teevad inimesed, kes ei orienteeru hästi ajaloos ega valda uuringumetoodikat, kulutavad nad arhiivides palju rohkem aega kui professionaal ning uuringu kvaliteet jääb kaheldavaks.”
MTÜ Arenduskoda juht Heiki Vuntus vastas juhatuse nimel kirjalikult, et põhjaliku töö tellimine ja rahastamine professionaalilt ei ole Leader projekti raames õigustatud. Meetme üldeesmärk on omaalgatuse, aktiivsuse, sotsiaalsete suhete ja koostöö tugevdamine maapiirkonnas. Võtmeküsimus on elanikkonna aktiviseerimine ja omaalgatuslike ühistegevuste soodustamine. Meede 1.2 toetab omaalgatuslikku ehk vabatahtlikku tegevust.
Komisjon soovitas taotleda MTÜl Varemete uuringu läbiviimiseks toetust kultuurkapitalist või teadusfondist.
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus: „Viimase taotlusvooruga esitatud ja rahastuse saanud projektidest on ligi pooled Kuusalu vallast, kuigi Arenduskoja piirkonnas on kuus omavalitsust. Raha saavad need projektid, mis on paremad. Kildkondlikku eelistust ei ole, ehkki omavalitsused rahastavad Arenduskoja tegevust ühtsetel alustel. Inimesed on arusaajad ja mõistavad, oluline on toetada häid ideid.”
Kas tõstab elukvaliteeti või süvendab vaesust
Kadri Seeder võttis Sõnumitoojaga ühendust, et tõstatada lehe kaudu Leader rahade jaotamise põhimõtete küsimus.
„Objekte peaks rahastama nii, et tegevused saaks võimalikult ruttu käima ja projektid ei jääks kiratsema.
Investeeringutoetuste määrad on Leaderist väga väikesed, elukeskkonna kvaliteedi tõusu on nendega raske saavutada,” rääkis ta.
„Arenduskojas vaadatakse projektid kiiresti läbi ja tehakse otsused, kuid PRIAs on menetlustähtaeg liiga pikk. Kevade alguses esitatud projektidele on oodata otsust alles keset suve – kõige magusamal ehitusajal.
Samas on praegu inimesi, kes suudavad mahukaid investeeringuprojekte vedada, ning on töötuid ehitajaid, kes valmis tööle asuma. Majanduskriisist väljatulekuks ja arengu taastamiseks peaks mõtlema, kuidas majanduse vereringe ehk raha taas kiiremini liikuma saada ning mitte pidurdada neid protsesse bürokraatlike ametnike väljamõeldud tõketega.”
Ta on seda meelt, et Leaderi keerukate taotlemiste ja väljamaksete protseduuride tõttu on selge raiskamine rahastada 30 000-40 000 krooniseid projekte – kui arvestada taotleja kulusid ning projekte hindavate ametnike töötunde.
„Kui raha jagamise mõte on piirkonna areng, siis peaks suutma näha ka laiemat pilti ning hinnata, kas näpuotsaga kõigile jagades ning seega olulise osa aktiivsest elanikkonnast madalalt tasustatud projektimajandusega hõives hoides tõstab elukvaliteeti või süvendab pigem vaesust.”
