JÜRI RA­TAS: „Elu­kesk­kon­na­na on Ani­ja vald suu­re­pä­ra­ne.“

Pea­mi­nis­ter JÜ­RI RA­TAS, alus­ta­si­te oma kü­las­käi­ku Ani­ja val­da Keh­ra güm­naa­siu­mist, kus and­si­te ka ühis­kon­naõ­pe­tu­se tun­ni. Kui tih­ti käi­te koo­li­des tun­de and­mas?
„Vä­ga tih­ti. Aas­ta­tel 2007 ku­ni 2016, kui olin rii­gi­ko­gus, and­sin sa­da­kond ühis­kon­na­õpe­tu­se tun­di aas­tas. Nüüd, pea­mi­nist­riks ole­mi­se ajal, ei jul­ge öel­da, et neid on nii pal­ju, kuid aas­ta jook­sul koh­tun õpi­las­te­ga eri­ne­va­tes vor­mi­des ik­ka 30-40 kor­da küll.“

Mis mul­je jäi tei­le Keh­ra güm­naa­siu­mi õpi­las­test?
„Na­gu üt­le­sin, oli Keh­ra koo­li õpi­las­te ak­tiiv­sus tun­nis kesk­mi­sest kind­las­ti kõr­gem. Mit­te ai­nult ei vas­ta­tud mi­nu kü­si­mus­te­le, vaid ka kü­si­ti.
Keh­ra güm­naa­sium on ol­nud vä­ga jul­ge ja edu­kas näi­de koo­list, kus õpi­vad koos ees­ti ja ve­ne keelt kõ­ne­le­vad lap­sed. Na­gu val­la­juh­ti­dest aru sain, on prae­gu­se vo­li­ko­gu ja val­la­va­lit­su­se soov koo­li hoi­da. Pea­me te­ge­ma kõik sel­leks, et maa­güm­naa­siu­mid olek­sid elu­jõu­li­sed.“

Kas see tä­hen­dab, et rii­gi­güm­naa­siu­mi­de val­mi­mi­se jä­rel jät­kub toe­tus ka maa­güm­naa­siu­mi­de­le?
„Keh­ra güm­naa­siu­mi tu­le­vi­ku üle ot­sus­tab ik­ka­gi oma­va­lit­sus, see po­le va­ba­rii­gi va­lit­su­se pä­de­vu­ses. Aga sel­le koo­li juht­kon­na­ga ja õpe­ta­ja­te­ga koh­tu­mi­se jä­rel tun­dub mul­le küll, et pi­gem on siin usk sel­les­se. Kui võr­rel­da näi­teks 1. ja 9. klas­si õpi­las­te ar­vu, siis esi­me­ses klas­sis on roh­kem lap­si.“

Käi­si­te kü­las­käi­gul Ani­ja val­da ka­hes en­di­ses oma­va­lit­su­ses. Kui pal­ju üld­se ole­te lii­tu­nud val­da­des­se-lin­na­des­se jõud­nud?
„Aas­ta­tel 2007-2016, kui Ees­tis oli 223 oma­va­lit­sust, käi­sin need kõik lä­bi, kaa­saar­va­tud Aeg­vii­du ja Ani­ja val­la. Prae­gu on oma­va­lit­su­si 79, kü­las­tan neid pä­ris usi­nas­ti.

Kui käi­sin Aeg­vii­du val­las, oli vo­li­ko­gu esi­mees Jaan Pik­ka. Ta rää­kis siis ka de­poo kor­da te­ge­mi­sest. Üt­les, et küll oleks to­re, kui ku­na­gi tu­le­vad Tal­lin­nast ini­me­sed ron­gi­ga sin­na, riie­tu­vad, lä­he­vad suu­sa- ja mat­ka­ra­ja­le, ta­ga­si tul­les käi­vad sau­nas ja sõi­da­vad ron­gi­ga Tal­lin­nas­se ta­ga­si. Sel het­kel tun­dus see või­bol­la na­tu­ke utoo­pi­li­ne jutt, nüüd näe­me, et suu­re tõe­näo­su­se­ga võib seal järg­mi­sel tal­vel ju­ba suu­sa­ta­mist nii nau­ti­da.“

Mil­li­seid prob­lee­me on ilm­ne­nud uu­tes oma­va­lit­sus­tes nüüd, kui hal­dus­re­for­mi­ga seo­tud ühi­ne­mi­sest on ju­ba paar aas­tat möö­das?
„Kind­las­ti on olu­li­ne täi­ta ühi­ne­mis­le­pet. Tei­selt poolt jäl­gi­da, et pä­rast ühi­ne­mist ei jääks ää­rea­lad foo­ku­sest väl­ja ning ko­gu tä­he­le­pa­nu ja in­ves­tee­rin­gud ei lä­heks suu­re­ma osa kes­ku­ses­se. Nii pal­ju kui val­la­ju­hid üle­vaa­det and­sid, on Ani­ja val­las see ta­sa­kaal pä­ris hea.“

Kas oma­va­lit­sus­te ühi­ne­mi­si või sund­liit­mi­si tu­leb järg­mis­te va­li­mis­te­ga veel?
„Rii­gi­ko­gu sel­le koos­sei­su ajal va­lit­sus üh­te sam­mu küll veel plaa­nib – ka­van­da­me suu­re­mat fi­nant­see­ri­mist või do­tat­sioo­ni and­mist oma­va­lit­sus­te­le, kes va­ba­taht­li­kult ühi­ne­vad maa­kon­na suu­ru­seks. Lä­hia­jal peaks ole­ma aru­tu­sel, kas riik näeb neid või­ma­lu­si et­te või mit­te.

Sa­mas ma ei ar­va, et Ees­ti­maa­le jääb ku­na­gi 15 oma­va­lit­sust, see ei ole reaal­ne ja ka mit­te mõist­lik, kind­las­ti jää­vad min­gid eran­did. Need on tea­tud lin­nad, ka Ida-Vi­ru­maa pea­le tu­leb vaa­da­ta na­tu­ke teist­moo­di, ku­na seal on pal­ju suu­ri lin­na­sid. Mi­na ei pea õi­geks ka näi­teks Kih­nu või Ruh­nu liit­mist mõ­ne suu­re­ma oma­va­lit­su­se­ga.“

Aga sund­liit­mi­si roh­kem ei tu­le?
„Ma ar­van, et rii­gi­ko­gu prae­gu­ne koos­seis ei tee sel­list suurt re­for­mi, kus oma­va­lit­sus­te arv taas nii pal­ju vä­he­neks. Ei saa vä­lis­ta­da, et see tu­leb min­gil ajal taas laua­le, kuid pi­gem ar­van, et järg­mi­ne samm võiks ol­la va­ba­taht­lik ühi­ne­mi­ne maa­kon­na­suu­rus­teks oma­va­lit­sus­teks tea­tud eran­di­te­ga. Mõ­ned näi­ted meil ju te­ge­li­kult ju­ba on.“

Te ole­te Ani­ja val­las käi­nud ka va­rem, en­ne ko­ha­lik­ke va­li­mi­si koh­tu­si­te rah­va­ga Keh­ras. Kas siin on mär­ga­ta muu­tu­si võr­rel­des teie va­ra­se­ma­te käi­ku­de­ga?
„Vii­ma­ti käi­sin Ani­ja val­las oma poe­ga­de­ga siit jõu­lu­kuus­ke vii­mas, sest see on Tal­lin­na­le üs­na lä­he­dal, Aeg­vii­du kan­di met­sa­mas­sii­vid on tea­da-tun­tud. Olen ju­ba aas­taid käi­nud kuus­ke vii­mas kas siit või Saar­de val­last Ki­lin­gi-Nõm­me kan­dis.

Aga as­jad lä­he­vad Ani­ja val­las õi­ges suu­nas. Val­la­ju­hid rää­ki­sid, kui olu­li­ne on val­la eri­ne­va­te koh­ta­de ühen­da­mi­ne näi­teks kerg­liik­lus­tee­ga. See on õi­ge mõ­te, vä­ga kesk­kon­na­sõb­ra­lik, meil on ju ka klii­ma­neut­raal­su­se raa­mes roh­kem va­ja fo­kus­see­ri­da kerg­liik­lus­tee­de­le.“

Kas sel­les osas plaa­nib ka riik oma­va­lit­sus­te­le ap­pi tul­la näi­teks mõ­ne toe­tus­meet­me­ga?
„Se­da toe­tust prae­gu pa­lu­tak­se. As­ja tu­leb aru­ta­da ees­kätt ma­jan­dus- ja ta­ris­tu­mi­nist­ri­ga.“
Ko­ha­li­kud ini­me­sed soo­vi­vad vä­ga kerg­liik­lus­teed Keh­ra ja Ani­ja va­he­le.
„Se­da pa­lu­sid ka val­la­ju­hid.“

Mi­da te nei­le lu­ba­si­te?
„Et tu­le­vad tõ­si­sed aru­te­lud ma­jan­dus- ja ta­ris­tu­mi­nist­ri­ga.“

Mi­da vallajuhid veel pa­lu­sid?
„Elu­kesk­kon­na­na on Ani­ja vald, eri­ti Aeg­vii­du kant te­ge­li­kult suu­re­pä­ra­ne. Võiks ise­gi öel­da, et Aeg­vii­du asub rist­teel: mi­ne vak­sa­lis­se ja sõi­da Tal­lin­nas­se, Nar­va või Tar­tus­se. Kü­si­mus on sel­les, kas on pii­sa­valt po­tent­siaa­li, et se­da elu­kesk­kon­na­na kas­va­ta­da. See on sel­le val­la ja eri­ti Aeg­vii­du pä­ris suur väl­ja­kut­se. Aeg­vii­du on tea­da-tun­tud su­vi­la­te asu­koht, ka mi­nu paa­ril sõb­ral on seal su­ve­ma­jad, aga tal­veks nad sin­na ela­ma ei ta­ha min­na. Kui ini­mes­te­le on ta­ga­tud töö ja leib ning kui neil on või­ma­lus oma las­te­le pak­ku­da val­la või lin­na toel koo­li- või las­teaia­koh­ta, siis on vä­ga suur või­ma­lus, et ela­nik­kond enam ei vä­he­ne.

Kui suu­da­me ta­ga­da head trans­por­diü­hen­du­sed – jah, ma mõis­tan, et kõi­ki piir­kon­di ei saa geog­raa­fi­li­selt võr­rel­da Ani­ja, Keh­ra ja Aeg­vii­du kan­di­ga – siis te­ge­li­kult ei ole ini­mes­tel ala­ti va­ja oma elu­koh­ta va­he­ta­da. Pea­lin­na ser­vast kesk­lin­na sõit­mi­ne võib hom­mi­ku­sel tipp­tun­di­del võt­ta 40-45 mi­nu­tit. Siin üt­le­vad ini­me­sed, et ron­gi­ga saab Tal­lin­nas­se li­gi­kau­du poo­le tun­ni­ga. Pea­me tõ­si­selt mõt­le­ma ka sel­le pea­le, kui­das kii­ren­da­da kii­re in­ter­ne­ti veel kii­re­mat jõud­mist üle Ees­ti. See loob või­ma­lu­sed kaug­tööks.“

Kui­das on lood sel­le kii­re in­ter­ne­ti maa­le jõud­mi­se­ga?
„Tea­ta­vas­ti pa­nus­tab ka era­sek­tor kii­re in­ter­ne­ti le­vi­kus­se, aga loo­mu­li­kult oo­da­tak­se se­da kii­re­mi­ni, kui suu­de­tak­se pak­ku­da.“

Kui Aeg­vii­du koo­li di­rek­tor kuu­lis, et pea­mi­nis­ter kü­las­tas Keh­ra koo­li ja Aeg­vii­tu, pa­lus öel­da, et nei­le võib ala­ti ka oo­ta­ma­tult sis­se as­tu­da.
„Kui kut­su­tak­se, tu­len ala­ti. Na­gu üt­le­sin, lii­gun Har­ju­maa oma­va­lit­sus­tes pä­ris usi­nas­ti. Mõ­ni aeg ta­ga­si oli mul Viim­si koo­lis sa­ma­moo­di ühis­kon­naõ­pe­tu­se tund, jõu­lu­de eel olid to­re­dad koh­tu­mi­sed ela­ni­ke­ga Sauel ja Sa­kus. Nii et ei ole vä­ga suur sünd­mus, kui pea­mi­nis­ter on tä­na näi­teks Kuu­sa­lus, hom­me Kärd­las ja üle­hom­me Põl­vas.“