Juminda miinilahing – 75

Algus eelmises lehes
BORIS GORBUNOV
Esimene päev – 28. august
Vene sõjavägi alustas Tallinna rüüstamist ja põletamist  26. augustil. Ahervaremeisse jäid Balti jaam, tehased, õhiti Tallinna elektrijaama seadmed, Tallinna sadamas põletati viljaelevaator, lasti puruks kraanasid, sadama raudteeharudelt aeti vette sadu lastis vaguneid ja kümneid vedureid. Suur hävitustöö oli ka Paldiskis, kus evakueerimisel jäi maha kogu masinapark. Pakri poolsaare kõrgelt kaldalt lükati alla vaguneid ja autosid, põletati maju. Allalükatud tehnikat oli nii palju, et sellest moodustus 20 meetri kõrgune rusumägu. Puruks lasti Naissaare tuletorn.
27. augusti pärastlõunal algas Vene sõjaväe asumine laevadele – Tallinnas Vanasadamas ja Miinisadamas. On teada, et kõikide Kroonlinna ja Leningradi jõudnud laevajuhtide aruanded salastati ja hiljem hävitati Balti laevastiku sõjanõukogu otsusega, seetõttu polegi praeguseni täielikku selgust Juminda miinilahingus hukkunud laevade ja inimeste kohta.
28. augusti ennelõunal hakkas Tallinna lahel liikuma 1. konvoi, seejärel 2. ja 3. Lahkujate eesotsas oli raskeristleja Kirov laevastikujuhataja viitseadmiral Tributsi juhtimisel. Kirovi vööri ees sõitis jäämurdja Suur Tõll, et kaitsta Kirovit miinide eest. Kattesalk hakkas liikuma kontradmirali Juri Pantelejevi juhatusel. Nendega koos läks merele ka Eesti laev Pikker. Kokku hakkas Tallinnast ja Paldiskist Venemaa poole liikuma 224-232 laeva.
Juminda miinitõkke lääneserva jõudis 1. konvoi kell 17. Juba 5 minutit hiljem sõitis Koipsi saare juures miinile Eesti aurik Ella ja kadus 3 minutiga, viies merepõhja 930 inimest.
Samaaegselt 1. konvoi laevade sissesõiduga Juminda miinitõkkesse avati Juminda poolsaarelt laevade suunas suurtükituli. Kell 17.30 lendas laevade kohale grupp Saksa pommilennukeid. Pommitamise alla jäänud Läti jäämurdja Krisjanis Valdemars sattus miinile ja uppus, viies merepõhja 114 inimest. Kuus Saksa pikeerivat pommitajat pommitasid ristlejat Kirov, kuid tulutult, sest Kirovil oli hulk õhutõrje suurtükke.
Kell 18.40 uppus esimene sõjalaev, miinitraaler TSTS-71. Kell 19.11 uppus allveelaev S-5. Kell 19.50 mürtsatas miin hävitaja Jakov Sverdlovi pardal. Laev murdus pooleks ja uppus kiiresti, viies põhja 228 inimest. Sellel laeval olevat hukkunud ka ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Johannes Lauristin ja ENSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja, oma hirmutegudega kuulsaks saanud Sergei Kingissepp – kindel see siiski pole, on ka teistsuguseid versioone.
Sel õnnetul päeval uputati veel 3 vahikaatrit KM ja Eesti mootorkuunar ATTA, kus hukkus kogu meeskond. Õhtul sattus Pedassaare juures miinile Läti aurik Everita, pardal 1500 sõudrit, kes kõik hukkusid. Seejärel sattus miinile traaler TSTS-56. Kell 21.15 uppus vahilaev Tsiklon, pardal 115 inimest, kell 21.45 sattus miinile lipulaev, hävitaja Kalinin. Kella 22 paiku triivis miinile hävitaja Volodarski, 5 minutit hiljem hävitaja Artjom. Hilisõhtul uppus turbiiniaurik Luga, lastiks 1500 haavatut. 28. augustil hukkusid veel 16 laeva, nende hulgas Eesti aurik Alev, moororpurjekas Hiiusaar ja Läti puksiir Vent. Kuuldes suurtest kaotustest ja arvates, et päevavalgel saab paremini miinide eest hoiduda, andis admiral Tributs käsu kõikidele laevadele jääda ööseks Vaindloo saare lähedusse ankursse. Tributsi laevavägi moodustas sel ajal üle 50 kilomeetri pikkuse kolonni.
Teine päev – 29. august
Öö vastu 29. augustit oli Soome lahel Juminda poolsaare lähedal kõike muud kui rahulik. Merelt kostsid tuhandete uppujate appihüüded ja päästepaatide aerude kolin, aeg-ajalt mõni plahvatus, laevad põlesid. Laevad tõstsid ankrud hommikul kell 4.40. Kella kuue paiku jõudsid laevade kohale 7 Saksamaa pommitajat, algas laevade pommitamine. Kell 6.15 said Saksa lennukitelt tabamuse transpordilaev Kazahstan, millel oli rekordiline last – 3500 inimest. Peale tohutu inimlasti oli laeval palju laskemoona, algasid plahvatused ja tulekahju, mis lõpuks õnnestus kustutada. Kazahstan oli ainuke Vene transpordilaev, mis veeti tookord Kroonlinna.
Kell 11.30 sai pommitabamuse ja uppus aurik Tobol. Varahommikul sattusid miinile ka vahilaev Sneg ja aurik Balhas, pommitabamuse sai mootorlaev Ivan Papanin.
Paljudelt uppuvatelt ja põlevatelt laevadelt ujuti Vaindloo saarele, mis on 500 meetrit lai, kuni 170 meetrit pikk, kuid kubises siis rahvast nagu sipelgapesa. Vaindlool on tuletorn abihoonetega, seal olid mõned Vainupea kalurite majakesed, kus sai olla kalaretkede ajal öömajal. Nüüd olid nendes ruumides välilaatsaretid, sidumismaterjalina läksid käiku kõik ribadeks lõigatud voodilinad. Sauna katlas keedeti pääsenutele tatraputru, aga kauaks seda ei jätkunud.
Saksa pommitajad, hävituslennukid ja luurelennukid tegid sel päeval laevade ründamiseks 156 lahingulendu. Põhja läksid Läti aurik Ausma, Eesti aurik Järvamaa, Läti aurik Skrunda, laev Serp i Molot, Eesti puksiir Wilma, rannasõiduaurik Ergonautis.