JÜRI LEPP: „Valla toeta läheb Kehra käsipall amatöörlikuks.”

1086

JÜRI LEPP on Kehra käsipalli­mees­konna tree­ner ühiskondlikus korras, ta töötab Tal­lin­nas Audentese spordikoolis.
Kehra käsipalliklubi treener JÜRI LEPP, olete murelik, kuna Anija valla eelarvest plaanitakse klubile senisest vähem toetust?
 „Jah. Möödunud aastal saime vallaeelarvest 480 000 krooni, kuid oleme igal aastal veidi rohkem taotlenud, nii ka tänavu. Täpselt ei tea, kuid olen kuulnud, et see võib väheneda 75 protsenti ehk saaksime vallalt umbes 125 000 krooni. Leian, oleme Kehrale nii palju kuulsust toonud, et meid ei tohiks ka rasketel aegadel unustada.

Mõistan loomulikult, et eelmise aasta toetussummat on väga keeruline saada, eriti kui arvestada, mis toimub Kehra tehasega. Siiski tundub natuke arusaamatu, et MTÜd soovitakse peaaegu toetuseta jätta. Kui ajad lähevad raskemaks, tuleks mittetulundus­sfääri just rohkem toetada, sest neis tehakse palju vabatahtlikult ja huvist asja vastu.

Kui vaatame endisi Ida-Euroopa riike, näiteks Tšehhit või Balkanimaid, siis spordimeeskondade eelarvest pool on omavalitsuste või riigi toetus. Meil toetavad riik ja omavalitsused tippsporti suhteliselt vähe. Kuna kapitalistlikud traditsioonid ja ettevõtlus on meil alles lapsekingades, tuleks spordiklubisid praegu rohkem toetada. Kuid meil on valitud puhas Skandinaavia tee – MTÜd peavad endale ise sponsoreid hankima. See on keeruline ja aina keerulise­maks läheb.“

On arvatud, käsipalli kui suurte meeste eralõbu ei peaks ikka üks omavalitsus nii palju toetama.
„Kehra käsipalliklubi ei ole ainult meie esindusmeeskond. Meie juures treenib duubelmeeskond ning A-, B-, C-, D- vanuseklassi võistkonnad ja minirühmad.

Kokku käib meie treeningutel sadakond last, umbes sama palju on lapsi Kehra kunstidekoolis. Mina võrdleksingi Kehra käsipalliklubi kunstidekooliga. Kui lapsed lähevad kunstidekooli, on see valla­eel­­arvele suur kulu, kui tulevad meile treeningutele, on kulu vallale väga väike. Muusika­õpilasi toetatakse palju rohkem kui spordiga tegelevaid noori. Proportsioonide vahed on aastatega üha kasvanud – kui kunstidekooli eelarve oli pool miljonit krooni, andis vald käsipalliklubile 100 000 krooni, nüüd on kunstidekooli eelarve ligi 3,5 miljonit krooni, meid kavatsetakse toetada ikka umbes 100 000 krooniga.

Kas muusikaõpe peab ikka olema nii professionaalsel tasemel, kui sport kannatab?  Sealsed õpetajad ei puhu pasunat ühiskondlikus korras. Summa, mida Anija valla eel­arvest planeeritakse käsipallimeeskonnale ja noortetööle, on kindlasti väiksem kui kulu ühe kunstidekooli õpetaja kohta.

Tundub, et meie tööd justkui ei hinnata. Näiteks oli meil aastaid väga tugev noortetreener Evi Lauer, kuid puudus raha tema täiskohaga palkamiseks. Praegu on meil kokku neli treenerit, kes saavad sümboolset stipendiumi. Oleme nõus seda tööd ühiskondlikus korras jätkama, kuid läheb järjest raskemaks, kuna sponsoreid jääb vähemaks.

Valla toetus on muidugi ka see, et Kehra spordisaali eest me üüri ei maksa. Aga kui rahasse arvestada, on see siiski umbes 100 000 krooni aastas. Saame klubile ka mängude piletitulu, kuid see on väike lisa. Eurosarjamängu eest teenisime 10 000 krooni, Eesti mängude puhul ehk paar tuhat krooni.“

Kui suur on käsipalliklubi kogu eelarve?
„Umbes 2 miljonit krooni. Suure osa sellest moodustab põhimeeskonna eelarve, kuid meie noored osalevad kõigis vanuseklassides nii Eesti meistri- kui karikavõistlustel.“

Kas lapsevanemad maksavad treeningute eest?
„Kuutasu ei ole. Kuna meil on väga palju võistlussõite, siis lapsevanemad tasuvad sõitude ning majutamise-toitlustamise eest.“

Meeskonna eelarve on aastatega kasvanud, sest osalete Balti Liigas ja Euroopa karikavõitjate sarjas. Kui kallis on üks välisvõistlus?
„Üks ring eurosarjas maksab keskelt läbi 150 000-180 000 krooni. Sellel aastal jõudsime kolmandasse ringi.“

Kas Kehra meeskonna mängijad saavad palka?
„Pooled mängijad saavad stipendiumi, pooled teevad seda töö ja õpingute kõrvalt niisama. Vähendasime seoses raske majandusliku olukorraga stipendiume poole võrra, praegu on kõige suurem stipendium 8000 krooni.

Oleme oma eelarvesse raha saanud ka mängijate müümisega. Sellel aastal oleksime võinud klubile raha teenida, kui oleksime kodumängu Magdeburgi vastu mänginud Saksamaal. Sakslased oleksid siis meile maksnud 200 000- 300 000 krooni. Aga tahtsime oma fännidele seda mängu näidata, sest nii tugevat klubi pole Kehras kunagi käinud. Meil on palju fänne, Kehras on saal alati täis.“

Mida valla toetuse suur vähenemine käsipalliklubi jaoks tähendab?
„Musta stsenaariumi järgi läheb käsipall Kehras täiesti amatöörtasandile, eurosarjad ja Balti Liiga jäävad ära, mängime ainult Eestis. Võib-olla vanast rasvast suudame ühe aasta veel taset hoida, kuid kindlasti on see allakäigutrepi algus. Kehra meeskond on Eesti meistrivõistlustel olnud 1993. aastast medalil, kardan, et järgmisel aastal võib selle saamine olla väga keeruline, kui nii vaeseks jääme.

Paljud mängijad üritavad siis minna lääne klubidesse. Praegu ei ole osa mängijaid meilt ära läinud seetõttu, et on saanud pakkumisi meist nõrgematelt klubidelt. Oleme huvitatud, et Kehra mängijad läheksid tugevamatesse klubidesse,  et areneksid edasi. Nüüd võib juhtuda, et nad peavad minema sinna, kus suudetakse maksta olenemata sellest, kui tugev see klubi on.

Väga tähtis oleks raskel ajal säilitada professionaalne noortetöö.  Kui poiss ei käi vahepeal aasta aega trennis, on teda raske tagasi meelitada. Kui me ei suuda neid kaasata, jääb neil energia välja elamata ja suure tõenäosusega hakkavad nad Kehra vahel tempe tegema.“

Kas suvine Kehra Cup tänavu toimub?
„See on toimunud kogu Eesti Vabariigi taasiseseisvumisajal igal aastal augusti teisel nädalavahetusel. Kas ka tänavu, ei oska öelda. Ei tea, kas suudame korraldada, kõik sõltub rahast.“