Algus üle-eelmises Sõnumitoojas.
Helkur ja ohutusvest
Jalakäijatele on lisandunud nõue kanda helkurit või muud valgusallikat pimedal ajal või halva nähtavuse korral igal pool teel liikudes, olenemata sellest, kas on tegemist asula- või asulavälise teega, valgustatud või valgustamata teega, kõnni- või sõiduteega.
B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral või pimedal ajal asulavälisel teel hädapeatamise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja seal viibimisel kandma ohutusvesti. See tähendab, et helkurvesti olemasolu autos ei ole iseenesest kohustuslik, kuid pimedas asulavälisel teel autost väljumisel peab ta juba seljas olema.
Udutuled
Kui seni tohtis esimesi udutulesid kasutada vaid sõidu ajal halva nähtavuse korral, siis uue seaduse järgi võib ka lähitulede asemel, mis on väga mugav lahendus juhul, kui üks lähitulepirn on läbi põlenud.
Valgustamata asulavälisel teel peatudes või parkides ei tohi sõidukil põleda ei lähi-, kaug- ega udutuled, kuna need võivad eksitada vastusõitjaid, kuid peavad põlema ohutuled.
Möödasõit
Muutunud on möödasõidu mõiste. Kehtiva seaduse järgi loetakse möödasõiduks möödumist eesliikuvast sõidukist vastassuunavööndi kaudu, uue seaduse järgi on möödasõit ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites.
Kuna möödasõit paremalt on keelatud, siis ei tohi enam mööda sõita ka parema rea kaudu ees vasakus reas sõitvast aeglasemast sõidukist, välja arvatud juhul, kui see hakkab sooritama vasak- või tagasipööret.
Loomadega liiklemine
Uues liiklusseaduses on täpsustatud ka loomadega liiklemise nõudeid. Loomveokit, ratsa- või kariloomi tohib teel juhtida vähemalt 10aastane isik. 10-14aastane isik tohib loomveokit, ratsa- või kariloomi juhtida seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku järelevalve all.
Loomveokiga sõita või ratsutada tohib pärisuunalisel teepeenral, selle puudumisel või liikumiseks sobimatuse korral aga sõidutee parempoolse ääre lähedal.
Sõiduteel halva nähtavuse korral või pimedal ajal ratsutades peab ratsanik kasutama vastassuunaliikluse pool ettepoole nähtavat valget tuld ja taga punast tuld või mõlemas suunas nähtavat merevaikkollast tuld.
Loomveokil peab taga olema aeglase sõiduki tunnusmärk ning kaks külgede lähedale kinnitatud punast helkurit, pimedal ajal või halva nähtavuse korral vasakul küljel ees valge ja taga punane tuli.
Autojuhtidele tahan siinkohal südamele panna, et märgates tee ääres ratsanikku hobusega, võtke kiirus maha, mööduge hobusest võimalikult kaugelt ning olge valmis vajadusel päris seisma jääma. Kindlasti ärge andke hobusest möödudes signaali.
Seadusesse ei ole sisse kirjutatud kiivri kandmise nõuet ratsanikele, kuid soovitan tungivalt kõikidel ratsanikel seda teha ja lapsevanematel, kelle lapsed ratsutavad, jälgida, et nende lapsed kannaksid ratsakiivrit, kuna hobuse käitumine võib olla etteaimamatu, seda eriti autoteedel.
Juhtimisõigus
Lõpetuseks peatun veel teemal, mis on paljude inimeste hulgas paanikat ja küsimusi tekitanud. Uue liiklusseaduse järgi peatub juhtimisõigus, kui saabub järgmine tervisekontrolli läbimise tähtpäev ehk lõpeb mootorsõidukijuhi tervisetõendi kehtivus. Kuna paljudel ei ole oma tervisetõendid alles või ei ole seal märgitud, kaua see kehtib, või ei saa interneti kaudu oma tervisetõendi kehtivust kontrollida, kardetakse, et uue seaduse jõustumisel juhiluba enam ei kehtigi.
Tegelikult neil, kes on läbinud tervisekontrolli enne 7. juunit 2009 ning tervisetõendil puudub kehtiv kuni kuupäev, arvestatakse liiklusregistris tervisetõend kehtivaks kuni juhiloa kehtivuse lõpuni, sealhulgas juhul, kui isik on vahepeal juhiloa kaotanud ning liiklusregistri büroost uue juhiloa saanud.
Need, kes on läbinud tervisekontrolli hiljem nimetatud kuupäeva, peaksid oma tervisetõendi kehtivust igaks juhuks kontrollima.
