Kunagi olid Joaveskil kohalik kultusbänd Veskipoisid, nüüd on Joaveski Bänd.
Joaveski raamatukogusse on välja pandud raamitud foto ansamblist Veskipoisid, kes 1970ndatel aastatel oli sealkandis väga popp. Joaveski rahvamajas, mida enam pole, peeti rahvarohkeid pidusid. Praegused 50-60aastased ütlevad, et Loksa piirkonna paljud abielud on sõlmitud tänu kohtumistele Joaveski pidudel.
Veskipoistest jäänud pillidel käisid 1980ndatel aastate alguses Joaveski rahvamajas harjutamas Loksa kooli poisid, ansambel kandis nime Getex. Siis jäi nendegi kooskäimine soiku, koos papivabriku kadumisega kadus rahvamajast aktiivne kultuuritegevus.
Uus rahvamaja sai Joaveskil valmis paar-kolm aastat tagasi. Juba avapeol vaimustas saalitäit rahvast suupilliansambel – juhendas pilli- ja laulumees Andres Õis. Ehkki elab Kose vallas, on ta hüdroelektrijaamaga seotud töö tõttu sageli Joaveskil. Ja ligi aasta on tema tõukamisel, kuigi nüüd juba ka iseseisvalt, jälle Joaveskil oma bänd, majast kostab elektrikitarride mängu, trummide tagumist ja meeste laulu.
Andres Õis: „Enn Eeriksoo, kes töötab elektrijaamas ja hoiab rahvamajal silma peal, käis siin kütmas, istus kord ja tinistas kitarri. Sellest sai kõik alguse, hakkasime tegema suupillikooli, lisasime kitarriga lugusid. Ruum ja tahe olid olemas, mullu jaanipäeval oli esimene esinemine, mängisime ka aasta tagasi sügissimmanil.“
Joaveski ansambli praegune koosseis hakkas kokku harjutama kevadel Vihasoo pillipralleks, mis toimus maikuus. Basskitarril mängib Enn Eeriksoo, klahvpille Aivar Jürimets Loksalt, laulab Ain Ojamaa Pärispealt, veel on ansamblis Vihasoo kaks pillimeest: kitarrist Urmo Laht ja trummarina Kert Krüsban. Suupilliga või vajadusel trummidel teeb aegajalt kaasa Andres Õis.
Novembri lõpus oli Joaveski rahvamajas taas simman, saalis oli rahvast sedavõrd palju, et viimased tulijad pidid koju tagasi minema. Joaveski ansambel tantsitas pidulisi kogu õhtu vältel. Meeste sõnul on repertuaaris ligi 60 laulu.
Enn Eeriksoo: „Laulud on valitud nii, et rahvas saaks tantsida. Originaallugusid praegu repertuaaris pole.“
Urmo Laht: „Alguses peol kõik ootavad, et mis tulema hakkab. Kui rahva käima saab, siis läheme ka meie käima, see on vastastikune mõju.“
Enn Eeriksoo on pärit Kadrinast, kui töötas Rakvere teatris, mängis metsamajandi bändis. Seitse aastat tehti muusikat Kolhida restoranis. Hiljem sai temast Valgejõe metsavaht, kitarri mängis oma lõbuks. Ta sõnab, et pillimäng on nagu jalgrattasõit, kui korra oled selgeks õppinud, siis oskad.
Urmo Laht mängis Loksa kooli ajal ansamblis Kondensaator X. Pärast sõjaväge hakkas käima Viinistu rahvamajas bändiproove tegemas, see maja tõmbas siis tema sõnul ansambleid ligi. Tegi kaasa väiksemates koosseisudes ning ligi neli aastat oli ansamblis Doktor A, millega käidi palju mängimas. Sõideti Doktor A kirjadega bussiga. Vahepeal seisis kitarr tal aastaid kodus kapi otsas, kui mõni aeg tagasi sai kord Aivar Jürimetsa juures kitarr kätte võetud, tõstis ka kodus pilli kapi pealt alla.
Aivar Jürimetsa pillimehekarjäär algas 35 aastat tagasi 6.-7. klassi poisina just Joaveski rahvamajas ansambliga Getex, vanaema elas Nõmmeveskil, sealt oli paar kilomeetrit minna. Ta meenutab, et tookord oli Loksa kooli õpilastel lausa mitu ansamblit. Hiljem mängis ta Loksa kolhoosi ansamblis, mõned aastad ka Doktor A-s ja siis jälle kolhoosi ansamblis. Möödunud sajandi lõpupoole tegi diskosid. Viimased seitse-kaheksa aastat on musitseerinud koos Lauri Metusega – ansambel A-La.
Kert Krüsban õpib käesoleval õppeaastal Tartus Elleri muusikakoolis lõõtspilli eriala 1. kursusel. Ta on aastaid mänginud lõõtsa Lahemaa Rahwamuusikutes. Praegu on tal veel kolm projekti: Haljala ansambel Bulli Band, Tartu-Tallinna simmanibänd Tuule Pant ning musitseerib lõõtsadel ka koos USAs sündinud ja nüüd Eestis elava Richard Ott Leithamiga.
Ain Ojamaa kinnitab, et tema ei ole seni üheski ansamblis olnud, laulnud on seltskonnapidudel ja enda lõbuks. Lusti peab esinemisel olema, see on emotsioonide väljalaskmine, kui seda ei tule, siis pole mõtet tehagi, arvab ta. Kui poole esinemise peal ärevuse kätevärin kaob, siis läheb järjest paremaks.
Ain Ojamaa: „See on kui oma klubi, mehed tulevad kokku, tinistavad pillidega. Juhti bändil pole, kõike otsustame ühiselt. Istume laua taha, arutame. Kui mõnele mingi laul ei meeldi, siis ütleb.“
Pillimehed kiidavad, et Joaveski rahvamajale on KOPi toel ostetud basskitarr, trummid ja helitehnikat. Andres Õis nendib, kui õnnestub soetada veel helitehnikat, on võimalik hakata ka kaugemal esinema. Seni kasutatakse Aivar Jürimetsa isiklikke võimendeid.
