MTÜ Kehra Raudteejaam liikmed loodavad, et aasta pärast saab endises jaamahoones avada Vabadussõja murdelahingute muuseumi.
26. augustil sai Kehra Raudteejaam PRIAlt kauaoodatud teate – jaamahoone teise etapi ehitustöödeks eraldati Leader-programmist toetust.
Kehra vanasse jaamahoonesse tuleb Vabadussõja murdelahingute muuseum, ühistranspordi ootesaal kohvikuga, interneti- ja infopunkt, kooskäimiskoht vabaühendustele ja avalik tualett. Leaderist lubati MTÜle nüüd 80 000 eurot. Kuna ehitustööd lähevad esialgse hinnapakkumise järgi maksma 260 000 eurot, andis Anija vallavolikogu omaosalusele ligi 70protsendilise ehk 181 000 euro suuruse garantii.
MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse liige Anne Oruaas loodab, et tuleval sügisel saavad sõitjad rongi oodata uues ootesaalis ning MTÜ-rahvas hakata sisustama muuseumi.
Pikk ootamine tasus ära
MTÜ sai Kehra raudteejaama enda kasutada 6 aastat tagasi ja alustas ettevalmistusi hoone renoveerimiseks.
2010. aastal anti Leader-programmist 7995 eurot toetust, arhitekt Hannes Niineväli koostas taastamistööde projekti. Ehituse esimeses etapis, mis kestis 2012. aasta kevadeni, pandi jaamahoonele uus katus, puhastati fassaadi, lammutati vaheseinu, majja viidi vee- ja kanalisatsioonitorud ning küttetorustik, valati uus põrand. Selleks eraldati Leaderist 80 208 eurot, 15protsendilise omaosalusega toetas vald.
Siis jäi renoveerimine pooleli, sest Leader-programmist enam raha ei antud. Kuna 2013. aastal sai Euroopa Liidu üks rahastusperiood läbi, ei olnud uut taotlust võimalik esitada varem kui tänavu.
„Me ei kaotanud lootust ning on tore, et raha lõpuks tuli. Õnneks pole me pika ootamise peale ära väsinud, vaid lohutanud end vahepeal muude tegemistega – korraldanud paberipäevi, ajalookonverentse, koostasime Kehra-lugude raamatu, panime üles kaks infotahvlit,“ lausus Anne Oruaas.
Ta lisas, et projekt on olemas, lähiajal tuleb välja kuulutada riigihange: „See on meie jaoks midagi täiesti uut, me ei ole riigihanget varem teinud. Samas on ka põnev.“
Teises etapis saab jaamahoone täielikult renoveeritud. Pannakse uued puidust aknad ja sarnased uksed, nagu olid 140 aastat tagasi. Korda tehakse välisfassaad ja kogu sisemus, hoone saab veevärgi.
Ehitamist on võimalik Anne Oruaasa sõnul alustada kõige varem detsembris, sest valla tänavuses eelarves jaamahoone renoveerimistöödeks raha ei ole – see tuleb planeerida 2017. aasta eelarvesse. Ehitajaile saab tasuma hakata alles tuleval aastal. Ta oletas, et ehitustööd võtavad aega 6-8 kuud.
„Järgmisel sügisel saame loodetavasti alustada muuseumi sisustamist. Praegu on selle materjalid laiali meie MTÜ liikmete ja ajaloohuviliste kodudes,“ lausus ta.
Kehrat läbis Eesti esimene raudtee
Laupäeval, 10. septembril korraldas Kehra Raudteejaam jaamahoones 7. ajalookonverentsi, kus sel korral kõneldi Eesti raudtee ajaloost, tänapäevast ja pisut ka tulevikust. Moderaator, Tallinna Ülikooli ajalooprofessor Priit Raudkivi märkis, et konverentsile teemat valides olid korraldajad üllatunud – kuidas polnud varem raudtee-teemale mõelnud.
„Kehra ja raudtee kuuluvad kokku nagu meri ja tuul. Kehrat ei kujuta ette ilma raudteeta ja teistpidi – Kehras on raudteel olnud alati üks väga tähtis jaam,“ märkis ta.
Priit Raudkivi arvas, et Kehrast on saanud Harjumaal üks arvestatavaid keskusi just tänu raudteele: „19. sajandi keskel oli siin perifeeria, asustust oli vähe. Kui hakati ehitama raudteed, hakkas Kehra tasapisi kasvama. Tänu raudteele on meil ka tehas. Nii et oleme raudteega nabanööri pidi seotud.“
Raudteede rajamise algusaegadest Eestis kõnelesid Dmitri Sazanov Eesti Raudteeajaloo Seltsist ja Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas. Eesti esimene, Balti raudtee, mis ulatus Paldiskist Peterburini ning läbis ka Kehrat, valmis 1870. aastal.
Venemaa riigivalitsus ei olnud nõus garanteerima 5protsendilist kasumit ja baltisakslane Alexander von der Pahlen, kellest hiljem sai Tallinna aukodanik, hakkas raudteed ehitama äri- ja pangandusringkondade abil. Ehitus algas 1869. aasta kevadel, talveks välitööd peatati. Tööl oli umbes 7000 mullatöölist, 1500 hobuvankrit, lisaks 1000 puuseppa ja 1000 kiviraidurit, kes valmistasid ehitusmaterjali hoonete ja sildade tegemiseks. Rööpmed telliti Suurbritanniast ja Belgiast, esimene vedur ehk aurumasin osteti Berliinist. 415 kilomeetri pikkune Balti raudtee avati pidulikult 5. novembril 1870.
Raudteede projekteerija Kees Vanamölder tegi ülevaate raudteetehnikast ja raudteevõrgu arendusest. Ta selgitas, et pikemate liinide puhul ehitati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laiarööpmelised raudteed, siseliinid tehti kitsarööpmelised, mis olid odavamad ja aeglasemad. Tallinna Ülikooli õppejõud Maie Pihlamägi ja Martin Küttim rääkisid raudtee mõjust majanduse arengule ja ökosüsteemidele. Endine vedurijuht Neeme Sihv jutustas lugusid oma tööst.
Konverentsil oli üle 40 inimese, jaamahoone saal mahutab umbes 50. Anne Oruaas ütles, et tuleval aastal ajalookonverentsi ilmselt ei toimu: „Võtsime vastu otsuse, et järgmise teeme siis, kui maja korras. Pärast seda võtab aega ja energiat ka muuseumi sisustamine.“
