Jäätmemajandusest Anija vallas

782

KAAREL ARUSTE, Anija vallavolikogu liigeAnija vallavalitsus kuulutas välja avaliku konkursi olmejäätmete veoks. Et parima pakkumise saamine hilineb (praeguse jäätmevedaja ainuõigus lõppes 1. septembril), on suhteliselt väike viga. Tunduvalt hullem lugu on, et konkursitingimustest on välja jäetud mitmed jäätmeveo hinda olulisel määral mõjutavad tegurid – tingimustesse pandi vaid segaolmejäätmete konteinerite tühjendamise ja äraveo piirhinnad ning paberi-papi 800, 2500 ja 4500 konteinerite tühjendamise ja äraveo piirhinnad. Konteinerite rendihindu, köögi- ja sööklajäätmete konteinerite tühjendamise ja äraveo ning paberi ja papi kogumiseks sobilike väiksemate konteinerite tühjendamise ja äraveo piirhindu konkursitingimustesse ei pandud. See, et konteinerite rendihindu konkursitingimustesse ei pandud, oli suur viga. Prügikonteinerite rendihinnad moodustavad jäätmeveo eest tasumisel olulise osa. Naabervald Kuusalu pani oma konkursitingimustesse ka prügikonteinerite rendihinnad ja sai väga hea tulemuse – kõigi prügikonteinerite rendihind on seal nüüd 1 sent kuus.

Suur probleem tekib pärast 16. juulit 2010, kui hakkab kehtima  nõue, et segaolmejäätmete hulgas ei tohi biolagundavaid jäätmeid olla rohkem kui 45 protsenti. Praegu segaolmejäätmetes sisalduvate biolagunevate jäätmete osakaalu suhtes piirnormi ei ole. Tahaks teada, kuidas hakkab Anija vald ilma köögi ja sööklajäätmete eraldi kogumiseta seda nõuet täitma. Loomulikult võib siis „ärgata” ning hakata söökla ja köögijäätmeid koguma eraldi, kuid siis kehtestab jäätmevedaja söökla ja köögijäätmete konteinerite tühjendamise ja äraveo hinnad juba omatahtsi. 

Eeltoodud olulised puudused ei ole volikogu keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni niiöelda tagantjärele tarkus, vaid  arutasime neidsamu küsimusi ka oma 16. juunil toimunud koosolekul.  Koosolekul osales ka isik, kelle oli komisjoni liikmeks määranud vallavanem. Ettepanekud paberi ja papi hinnapakkumiste, konteinerite hinnapakkumiste ning söökla ja köögijäätmete hinnapakkumiste kohta protokolliti ja saadeti nii vallavalitsusele kui keskkonnaspetsialistile. Seega olid need konkursitingimuste koostajatele õigeaegselt teada. Et neid ei arvestatud, näitab, et Anija vallavalitsus ei soovi seista oma elanike eest.

Viimase kolme aasta jooksul on Anija valla elanikud oma prügiveo eest maksnud tunduvalt kõrgemat hinda kui Kuusalu valla elanikud, kuigi tegelikult on Anija vald prügiveofirmadele atraktiivsem, sest enamus prügist tekib ju meil peaaegu ühes kohas – Kehra linnas ja Lehtmetsa külas, kus kokku elab ligi 4000 inimest.

Miks Anija vallavalitsus soovib eeltoodud kurba kogemust korrata ja jättis konkursitingimustest välja konteinerite rendihinnad, mis prügiveo koguhinda oluliselt mõjutavad? Praegu Radix Hoolduse hinnakirja järgi moodustab segaolmejäätmete konteineri rendihind 38-52 protsenti tühjendamishinnast, paberi ja papi konteinerite rendihind koguni 72,5-96 protsenti tühjendushinnast. Praeguseid hindu arvestades teenib prügiveofirma Anija vallas aastas umbes 300 000 krooni konteinerite rentimisest.

Miks siis ikka on ühes riigis ja maakonnas kahes naabervallas elanikele niivõrd erinevad prügiveohinnad? Ühte valda juhib Keskerakond, kes oma sõnades pidavat olema hooliv, kuid vallajuhtide teod ja otsused räägivad hoopis teist keelt. Teist valda juhivad inimesed valimisliitudest, kes Keskerakonna sõnul ei vastuta millegi eest, kuid tegudes ja otsustes seisavad igati oma vallarahva eest.