Raamatus on GUSTAV VILBASTE märkmed aastatel 1910-1913 tehtud kogumiskäikudest Kuusalu, Harju-Jaani ja Kose kihelkonda.
Eesti Rahva Muuseum andis kogumisretkede päevikute sarjas välja 8. trükise – taskuformaadis 96leheküljelise raamatu loodusteadlase Gustav Vilbaste kirjutatud aruannetest, mida ise on nimetanud reisikirjeldusteks.
Raamatu koostasid Eesti Rahva Muuseumi töötajad Piret Õunapuu ja Tiina Tael.
Peatükke on neli: 1910. aastal Kuusalus, 1913 Harju-Jaanis ja Kosel, 1911 Kuusalus ning 1914 Kosel. Palju on fotosid.
„Gustav Vilbaste oli teadusemees Jakob Hurda vaimus, kes töötas rahva heaks rahva keskel rahva abiga,“ kirjutab eessõnas Piret Õunapuu.
„Nii Vilbaste hinnangulised tagasivaated tehtule, kui ka komplekteeritud materjaliköited annavad tunnistust sellest, et tema loomuomane eneseeostusvajadus realiseerus kõige tulemuslikumalt just mitmekülgses kogumistöös, mida ta ise on väärtustanud kui oma elutöö kõige olulisemat osa.“
Gustav Vilbaste kirjeldab, kuidas kohtus Kolga randlastega, käis Juminda poolsaarel Pudisoost kuni Harani. Ainult paar peret jäi läbi käimata. Ta tõdes 1910. aastal, et Kolga rand oli vanadest asjadest täiesti puhas.
Harju-Jaani kihelkonnast otsis vanavara paljudest küladest, eriti lahked olid Andeweide pere Raasiku Sambult, Peningi kooliõpetaja Kukmann ja Kose vallast kooliõpetaja Morladt.
Teisel käigul Kuusalu kihelkonda kogus Gustav Vilbaste rahvaviise. Külastas Külmaallika ja Kaberla küla, oli Kullamäel, Valklas, Kiius. Ühtki laulurida ei saanud Mäepea, Põhja ega Kuusalu külast. Mõned laulud sai ka teistest küladest kuni Tapurlani, kus Liutaia Mai „ei saanud tühjaks, tänavu on 40 laulu juba kirjutatud, aga ikka veel tilgub“. Mõned viisid kogus ka Pärispea poolsaarelt, kokku sai selle retkega ligi 10 000 rida laule.
Gustav Vilbaste (1885-1967) sündis Kuusalu kihelkonnas Kodasoo vallas Haavakannu külas. Hiljem kolis pere Jõelähtme valla Saunja külla.
1893-1897 õppis Saunja vallakoolis, 1900-1903 Kolga ministeeriumikoolis. 1903 läks Virumaale Mädapea algkooli õpetajaks. 1918 lõpetas Tartu Aleksandri gümnaasiumi. Võttis osa Eesti Vabadussõjast. Tartu Ülikooli lõpetas 1926, aastatel 1920-1923 töötas ülikooli botaanika instituudis. Filosoofiadoktori kraadi botaanika alal sai 1928 Viini Ülikoolis. Oli Eesti esimene looduskaitseinspektor. 1945-1950 juhatas Tallinna Loodusteaduste muuseumi botaanikaosakonda. Oli rahvaluule, murdekeelelise sõnavara ja esemelise vanavara koguja.
