Iisa­ka ta­lu pe­re­mees kõ­ne­les põl­lu­mees­te kon­ve­rent­sil

Kuu­sa­lu val­las Uu­ri kü­las te­gut­se­va Ii­sa­ka lam­ba­kas­va­tus- ja kä­si­töö­ta­lu pe­re­mees Prii­du Veer­sa­lu oli esi­ta­tud Ees­ti aas­ta põl­lu­mees 2022 tiit­li kan­di­daa­diks ning esi­nes sõ­na­võ­tu­ga Ees­ti Põl­lu­ma­jan­dus- Kau­ban­dus­ko­ja aas­ta­kon­ve­rent­sil, mis toi­mus eel­mi­se nä­da­la tei­si­päe­val, 25. ok­toob­ril. Aas­ta põl­lu­me­heks 2022 kuu­lu­ta­ti seal Vei­ko Pak Ka­dar­bi­ku köö­gi­vil­ja­ta­lust Har­ju­maalt. Tiit­li­le oli esi­ta­tud kok­ku 11 kan­di­daa­ti.

Tä­na­vu­se kon­ve­rent­si tee­ma oli põlv­kon­da­de va­he­tus põl­lu­ma­jan­du­ses. Prii­du Veer­sa­lu, kes su­vel va­li­ti MTÜ Ees­ti Noor­ta­lu­ni­kud ju­ha­tu­se esi­me­heks, kõ­ne­les tee­mal „Noor­ta­lu­ni­ke või­ma­lu­sed ja va­ja­du­sed“.

Noor­ta­lu­ni­ke üheks olu­li­seks va­ja­du­seks ni­me­tas ta või­ma­lust os­ta või ren­ti­da maad, noor­ta­lu­ni­kud oo­ta­vad rii­gilt sek­ku­mist põl­lu­ma­jan­dus­maa ren­ti­mi­se ja os­tu osas.

Ta rää­kis ka sel­lest, et ta­lu üleand­mi­se­ga noo­re­ma­le põlv­kon­na­le ei to­hi hil­jaks jää­da, sest nel­ja­küm­nen­da­tes­se eluaas­ta­tes­se jõud­nud noo­rte jaoks võib see samm tul­la siis ju­ba lii­ga hil­ja, nad või­vad sel­leks ajaks ol­la pa­nus­ta­nud mõn­da tei­se vald­kon­da.

Prii­du Veer­sa­lu võt­tis ta­lu oma isalt Väi­no Veer­sa­lult üle 7 aas­tat ta­ga­si – 25aas­ta­se­na. Poeg kii­tis kon­ve­rent­sil, et see toi­mus vä­ga ta­sa­kaa­lu­kalt ja pe­re iga­külg­sel toe­tu­sel.

Ta li­sas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et te­mal olid suh­te­li­selt sood­sad star­di­või­ma­lu­sed, sai üle võt­ta toi­mi­va ta­lu: „Olu­li­ne on, et usal­da­tak­se ja ot­sus­tu­sõi­gus an­tak­se üle noo­re­ma­te­le. Meie ela­me ühe õue peal koos, pal­jud ot­su­sed sün­ni­vad ühis­te aru­te­lu­de käi­gus, jõua­me nii-öel­da kesk­põ­ran­da­le kok­ku.“

Ii­sa­ka ta­lu pe­re­mees Prii­du Veer­sa­lu on kõrg­ha­ri­du­se oman­da­nud tu­ris­mi­vald­kon­nas ning lõ­pe­ta­nud Olust­ve­re Tee­nin­dus- ja Maa­ma­jan­dus­koo­li, kus õp­pis lam­ba­kas­va­tust ja li­ha­teh­no­loo­giat. Ii­sa­ka ta­lu te­ge­leb si­ni­se tek­se­li tõu­lam­mas­te kas­va­tu­se ja tõua­re­tu­se­ga. Põ­hi­kar­jas on tä­na­vu sü­gi­sel 112 lam­mast. Viis aas­tat ta­ga­si ehi­ta­ti uus lam­ba­laut, mil­le üh­te ot­sa on plaa­nis te­ha lam­ba­li­ha tööt­le­mis­kes­kus.

Ta­lu peab ta koos pe­re­nai­se Kä­di Köönk­vis­ti­ga, kes töö­tab Tal­lin­nas rii­gi­han­ge­te spet­sia­lis­ti­na. Isa Väi­no Veer­sa­lu on abis ta­lu­töö­del, ema Ma­re Veer­sa­lu teeb kä­si­tööd. Li­saks lam­mas­te, li­ha ja kä­si­töö müü­gi­le on üks sis­se­tu­le­kual­li­kas ka pool­loo­dus­li­ke koos­lus­te taas­ta­mi­ne, mi­da ra­has­tab kesk­kon­naa­met. Ii­sa­ka rah­vas on taas­ta­nud ka­da­ka­si kar­ja­maid üle 50 hek­ta­ri. Hin­na­tud on ka nen­de te­ge­vus ku­na­gis­te ki­viae­da­de taas­ta­mi­sel.

Ees­ti noor­ta­lu­ni­ke ühen­du­se koh­ta rää­kis Prii­du Veer­sa­lu, et liik­meid on vei­di üle 150. Nad te­gut­se­vad üle Ees­ti ja eri­ne­va­tes põl­lu­ma­jan­dus­vald­kon­da­des. Kuu­sa­lu kan­dis on noo­ri toot­jaid pi­gem vä­hem, mõjutab Tal­lin­na töö­tu­ru lä­he­dus.

„Ühen­du­se esin­da­jaid kut­su­tak­se maae­lu­mi­nis­tee­riu­mi või Põl­lu­ma­jan­dus-Kau­ban­dus­ko­ja aru­te­lu­de­le, meid võe­tak­se tu­ge­va koos­töö­part­ne­ri­na. Li­saks noor­te põl­lu­mees­te esin­da­tu­se­le on täht­sal ko­hal ka en­da ühin­gu liik­me­tes­se pa­nus­ta­mi­ne. Tra­dit­sioo­ni­li­selt saa­me kok­ku ke­vad- ja sü­gis­se­mi­na­ril. Ava­tud noor­ta­lu­ni­ke päe­val käi­me üks­tei­sel kü­las ko­ge­mu­si va­he­ta­mas. Soo­mes oli­me kol­me­päe­va­sel õp­pe­rei­sil, koh­tu­si­me seal­se­te noor­ta­lu­ni­ke­ga. Mu­red on meil ena­mas­ti sa­mad, Soo­mes on pe­re­ta­lud ol­nud pal­ju pi­ke­mat ae­ga ja maa­de prob­leem po­le nii te­rav,“ kõ­ne­les Prii­du Veer­sa­lu, kel­le Ta­lu­pi­da­ja­te Kesk­liit kuu­lu­tas kaks aas­tat ta­ga­si Ees­ti pa­ri­maks noor­ta­lu­ni­kuks.

„Eria­laor­ga­ni­sat­sioo­ni­na pea­me põl­lu­ma­jan­dust kui et­te­võt­lus­vald­kon­da hoid­ma noor­te­le at­rak­tiiv­se­na, et oleks tu­gev ja jär­je­pi­dev jä­rel­kasv ning kest­lik elu­kesk­kond maa­piir­kon­da­des,“ üt­leb ta.