Ida-Harju politseijaoskonna juht VEIKO RANDLAINE tegi Kuusalu volikogu istungil ülevaate õiguskorrast vallas 2011. aastal.
Kuritegude registreerimine Ida-Harjumaa valdades ja linnades.
Politseijaoskonna juht teatas, et viimasel kolmel aastal järjest on Kuusalu vallas registreeritud kuritegevus vähenenud. 2011. aasta lõpupoole on õiguskorra rikkumisi kogu piirkonnas jäänud vähemaks.
Varguste arv on väiksem, samas on isikuvastased kuriteod tõusuteel – perevägivallale pööratakse rohkem tähelepanu, kus on kahtlus, seal alustatakse kriminaalmenetlust ja uuritakse.
„Julgen kinnitada, et Kuusalu vald on avaliku korra mõttes turvaline koht. Hea meel on ka tõdeda, et 2011. aastal ei olnud vallas ühtegi surmaga kaasnenud liiklusõnnetust, vähenes liiklusõnnetuste arv. Jätkuvalt näeme probleemi selles, et on neid, kes söandavad istuda joobes peaga autorooli, seades ohtu enda ja kaasinimeste elu ning tervise,“ sõnas Veiko Randlaine.
„Positiivne on, et Eesti inimesed teatavad varguste korral politseile, uuringud näitavad, et seda teeb meil ligi 90 protsenti elanikkonnast, kui puutub esmakordselt kokku vargusega. See on väga hea näitaja, Euroopas keskmiselt teavitab 60-40 protsenti. Samas on ka meil nii, et mida enam on vargustega kokkupuuteid, teavitamine väheneb. Palume elanikel olla hoolas, valvata oma vara, jälgida, et eluruumid ja abihooned oleksid lukustatud.“
Politseijuht lisas Sõnumitoojale, et tema jaoks on küsimus pigem Loksa statistikas: „Registreeritud kuritegude arv on seal kasvanud, kuid arvestades elanikkonna eripära, on teiste samalaadsete piirkondadega võrreldes väga vähe registreeritud perevägivalla juhtumeid. Plaanis on intensiivistada järelvalvet selles piirkonnas. Võib-olla ei julge Loksa inimesed politseile infot anda, kui puutuvad kokku perevägivallaga, näevad või kuulevad, et naabrite juures midagi toimub. Kuid tuleb teatada, ka ema-isa omavaheline valjuhäälne riid ja kaklemine on laste suhtes vägivaldne, traumeerib neid. Sellist asja ei tohiks pidada normiks.“
Jälgitakse noortepidusid korterites
Kasvanud on alaealiste alkoholitarvitamisega seoses fikseeritud väärtegude arv. Politseijuht selgitas, et see on tingitud politseinike endi töötaktika muutumisest. Varem jälgiti peamiselt avalikke kohti ja noortekogunemisi, nüüd pööratakse rohkem tähelepanu privaatsetele pidudele, kui noored lähevad kellegi korterisse või majja.
„Kehras tabasime sedasi tänu eeltegevusele korraga 20 alaealist korteris pidutsemas. Kuusalu vallas on registreeritud joobes alaealisi eelmisel aastal 47, kuid need kõik ei pruugi olla omad noored. Paljud Tallinna õpilased rendivad Kuusalu vallas turismikohtades ruume, pidutsevad seal, kui politsei tabab nad, pannakse kirja kui Kuusalu vallas toimunu.“
Küsimusele, kuidas on noorte seas olukord narkootikumide tarvitamisega ja kas seda kontrollitakse, vastas Veiko Randlaine, et ei saa öelda, nagu üldse poleks: „Oluline on, et alkoholi- ja narkojoobe tunnustele pöörataks koolis tähelepanu, informeeritaks politseid. Külastame ennetaval eesmärgil koole narkokoertega, 2011. aastal olime kahel korral Kuusalu koolis. Rikkumisi ei tuvastatud.“
Ühiskondlikult kasulik töö
Käesolevast aastast saab politsei rakendada väärtegude puhul karistusena ühiskondlikult kasulikku tööd (ÜKT) süüdlase nõusolekul, seni määras ÜKTd ainult kohus kriminaalkorras karistatutele. Politsei sõlmib kokkulepped kohalike omavalitsustega, et suunata inimesi väärtegude korral tegema ÜKTd. Ka kohtul on võimalik määrata aresti või tasumata trahvi asemel asenduskaristusena ÜKTd. Karistuse kandmine tuleb tagada isiku elukohajärgses piirkonnas, töö peab ära tegema aasta jooksul. Näiteks, kui määratakse trahv 40 eurot, siis asenduskaristus on 2 tundi ÜKTd. 30 päeva aresti saab asendada 60 tunni ÜKTga.
Veiko Randlaine selgitas tingimusi – see peab olema füüsiline töö heakorrastuses või vanurite hooldamisel ega tohi konkureerida palgatööga. Ta palus vallavalitsuselt abi, et vajadusel leitaks karistatutele tööd.
Kõigi volikogude ette
Veiko Randlaine ütles, et kavatseb ka alanud aastal käia esinemas piirkonna õiguskorrast huvitatud volikogudele, tutvustada kokkuvõtet eelmise aasta kohta, rääkida probleemidest: „Kuusalu vallavolikogu istungil esitati palju küsimusi, tekkis diskussioon. See on väga meeldiv. Loodan, et ka mujal volikogudes mõeldakse ja arutatakse kaasa. Meenub, et kord läks Rae vallavolikogus omavaheline arutelu nii elavaks, et kestis ligi kaks tundi.“
